Intervjuu Valgevene demokraatialiikumise juhi Svjatlana Tsihhanovskajaga: Lukashenkol ei ole Valgevenes enam mingit tulevikku
Svjatlana Tsihhanovskaja on Valgevene demokraatialiikumise naisjuht. 2020. aasta 9. juuli presidendivalimistel kandideeris ta Alexander Lukashenko vastu pärast seda, kui tema abikaasa, 42-aastane blogija Siarhei Tsikhanouski peeti kinni poliitilise vangina. Tsikhanouskaya kaotas ametlikult valimised, mille võit saavutati pettuse teel ja on sellest ajast peale elanud kaitse all pagenduses Leedus. Tema abikaasat peetakse endiselt kinni ja teda ootab kuni 15 aastatvangistust. Faces of Democracy algatuse looja Sven Lilienström vestles Sviatlana Tsikhanouskayaga demokraatiast Valgevenes, “Euroopa viimasest diktaatorist” ning küsis, milleks on ta valmis, et Lukashenkot peatada. Jagame seda intervjuud.
Proua Tsihhanovskaja, suur tänu, et leidsite aega anda intervjuu. Tahaksime teilt esmajoones küsida – kui oluline on demokraatia ja demokraatlikud väärtused teile isiklikult?
Demokraatia seisneb esmajärjekorras osavõtus. Ja osavõtuga kaasneb vastutus otsuste ja tegevuste eest. Eelmine aasta on näidanud, kui väga tahavad valgevenelased ise oma riigi üle otsustada. Nad on ka tõestanud, et on selle õiguse nimel valmis võitlema. Ma osalen selles.
2020. aasta Valgevene presidendivalimistest on möödas 10 kuud ja Alexander Lukashenko hoiab võimu endiselt enda käes. Millal saab läbi “Euroopa viimase diktaatori” valitsusaeg?
Tema võimuhoidmine on rohkem hüsteeriline kui kindel. Ta pole suutnud rohkem kui 10 kuud proteste alla suruda. Repressioonid toimuvad endiselt. See pole mitte tugevuse märk, vaid märk sügavast ebakindlusest ja hirmust kaotada võim, mis on Lukashenko jaoks kõige olulisem. Tal pole enam tagasiteed ja tal ei ole Valgevenes enam mingit tulevikku. Rahvas on otsustanud tema vastu ning ta peab pukilt lahkuma.
Oma 9. juunil Prahas peetud kõnes kutsusite üles Rahvusvahelist Kohust uurima Lukashenko diktaatorluse kuritegusid. Seni on toimunud vaid sanktsioonid. Kas Euroopa kõhkleb liialt?
Euroopa Liit on teinud enamat kui vaid sanktsioone. Poliitiline isolatsioon, toetus tsiviilühiskonnale ja iseseisvale meediale, abi represseeritutele… Me oleme väga tänulikud Euroopa Liidule, riikide valitsustele ja Euroopa kodanikele. Valgevene kriis ei kuulu vaid valgevenelastele – kõigi huvides on see lahendada. Me palume Euroopa Liidult abi ja sekkumist, aga saame ka aru, et kõige suurem vastutus muutuste jaoks lasub valgevenelastel.
Ajakirjandusvabadus on demokraatia alustala. Mis oli teie esimene reaktsioon, kui lennuk sunniviisiliselt maandati ja blogija Prostasevich kinni võeti? Kas te uskusite varem, et selline asi on võimalik?
See raputas ühiskonda, kuid valgevenelastele on see igapäevane reaalsus, et Lukashenko ületab kõik seaduslikud ja moraalsed piirid oma poliitilise kasu nimel. Meie jaoks oli see küll midagi uut, aga mitte midagi ebatavalist, et ta käitumisnorme eirab.
Rääkides veel ajakirjandus- ja infovabadusest: mis rolli mängivad sotsiaalmeediaplatvormid nagu Facebook või Twitter riigis, kus info on tsenseeritud, meediat kontrollib riik ja kriitilisi ajakirjanikke vahistatakse?
Vabadus pääseb ikka päevavalgele, ehkki režiim kasutab sotsiaalmeedias ebalojaalset käitumist rahva vastu ära. Fotot rahumeelsest marsist võib kasutada, et inimene vahistada ja vangistada. Kui leitakse veel varasem sarnane foto, võib seda ära kasutada, et vahistamist pikendada ja nii edasi. Kui avaldad arvamust ametliku kohta, kes seda mingil põhjusel solvavaks peab, võidakse sind süüdi mõista. Kuid valgevenelased hindavad seda, et saavad infole ligi ja saavad olukorda arutada üsnagi piiramatus keskkonnas.
Teie abikaasa on olnud 10 kuud üksikvangistuses massirahutuse korraldamise eest. Teda ootab ees kuni 15 aastat vanglas. Kuidas Siarhei Tsikhanouskil läheb? Kas te saate temaga suhelda?
Ei ole lihtne nii kaua üksinduses olla, kui keelatakse ka pere ja sugulastega enne kohtuistungit suhelda. Valgevenelastel, kes kohut ootavad, ei ole õigust oma pereliikmetega kohtuda. Uurijad otsustavad kohtumiste üle ja pea alati on need nende arvates “ebavajalikud”. Ma suhtlen Siarheiga läbi juristi, kellega ta regulaarselt kohtub.
Proua Tsihhanovskaja, te pole ainult opositsioonipoliitik, vaid ka abikaasa ja kahe lapse ema. Kui kaugele te olete valmis minema, et “Lukashenko diktaatorlus” lõpetada? Mis hinda te olete valmis selle eest maksma?
Me maksame selle eest iga päev ja see hind on juba praegu väga kõrge. Kuid me tahame leida rahumeelse lahenduse Valgevene kriisile, lõpetada riigi allakäik ja luua tingimused Valgevene arengule. Lahendus sellele on lihtne – vabad ja õiglased valimised. Ma tean, et valgevenelased tahavad seda ega anna alla teel vabaduse ja demokraatia poole.
