Avaleht Haridus Kantsler: haridusvaldkonna ühendamet luuakse pärast põhjalikku analüüsi
Kantsler: haridusvaldkonna ühendamet luuakse pärast põhjalikku analüüsi

Kantsler: haridusvaldkonna ühendamet luuakse pärast põhjalikku analüüsi

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets selgitab, et haridusvaldkonna ühendameti loomine algab põhjalikust analüüsist ega tähenda kindlasti lihtsalt kõikide asutuste liitmist.

Riigireformi ühe väljapaistvama tegevusena kavandab haridusministeerium ümber korraldada haldusala asutuste töö ja luua haridusvaldkonna ühendameti, mis alustab plaanide kohaselt tööd järgmise aasta septembris.

“Kindlasti ei tähenda see, et meie üheksa asutust lihtsalt ühendatakse. Esiteks pole kõikide asutuste liitmist kindlasti kavas ja teiseks võib mõnede organisatsioonide puhul kõne alla tulla vaid üksikute töölõikude konsolideerimine,” selgitab Laidmets.

Kantsler meenutab, et ministeeriumi ja selle haldusala asutuste tegevusampluaa ulatub elukestva õppe ja teaduse edendamisest nutikate infotehnoloogialahenduste haridusse viimiseni, noorsootöö riiklikust korraldamisest kauni emakeele väärtustamise ja hoidmiseni. “Väga tähtis on mitte talitada rutakalt ega uisapäisa. Seetõttu ongi esimese sammuna kavas põhjalikult analüüsida, milliste hallatavate asutuste millised funktsioonid üldse sobituksid loodavasse ametisse. Oleme selleks appi kutsunud sõltumatud analüütikud,” sõnab ta.

Rakendusuuringute keskuse Centari koostatav analüüs valmib novembriks. Seejärel on plaanis analüüsitulemustele tuginedes ühiselt asutustega asuda edasisi tegevusi planeerima. “Kindlasti tasub ühendameti loomisel eeskuju võtta Soomest, kus on loodud hariduspoliitika rakendamisega tegelev haridusamet,” kommenteerib Laidmets.

“Miks me seda ikkagi teeme? Kindlasti soovime veelgi paremini vastata kõikide meie sihtrühmade – kes kokku moodustavad tegelikult kogu Eesti – ootustele,” räägib kantsler.

Laidmetsa kinnitusel on eesmärk paremaks muuta ja ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, olla paindlikumad ja vähendada bürokraatiat. Üle vaadatakse töölõikude juhtimine ja ülesannete jaotus, mis mitmetes asutustes toimub erinevate põhimõtete järgi ja osaliselt dubleerivalt.

“Samuti ei saa unustada, et uued haridus- ja teadusvaldkonna strateegilised suunad toovad kaasa muudatusi, millega kaasneb vajadus uueks sihiseadeks,” lisab ta.