Avaleht Eesti elu Keskkonnakomisjon arutab segaolmejäätmete ja ühekordselt kasutatavate plasttoodetega seotud küsimusi
Keskkonnakomisjon arutab segaolmejäätmete ja ühekordselt kasutatavate plasttoodetega seotud küsimusi

Keskkonnakomisjon arutab segaolmejäätmete ja ühekordselt kasutatavate plasttoodetega seotud küsimusi

Riigikogu keskkonnakomisjonis on tähelepanu keskmes joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähendamise ja laiendatud tootjavastutuse süsteemi korraldamise võimalikud lahendused. Tartu Ülikooli tehtud uuringu põhjal peetakse vajalikuks ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähendamise saavutamiseks välja töötada plasttoodete koguste kvantitatiivne andmekogumise süsteem ja suurendada tootjavastutust.

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on nende plasttoodete koguste mõõtmine hetkel Eestis raskendatud. „Andmeid vastavate toodete koguste kohta saame turuosalistelt. See nõuab aega ega taga ka täit ülevaadet, mis ei võimalda süsteemset lähenemist andmete kogumisele,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et töökindla ülevaate saamiseks on vaja täiendada pakendiregistrile andmete esitamisel aruandluse korda.

Savisaar märkis, et tootjate suunamiseks plasttoodete kasutamise vähendamiseks on vaja kehtestada taaskasutuse tasuga seotud soodustus kergesti ringlusse võetavatele ja ümbertöödeldavatele materjalidele. „Vaja on suurendada ja stimuleerida tootjavastutust.“

„Maksusoodustus tootearenduses materjalide valikul ja kasutamisel paneb tootjaid kindlasti pöörama enam tähelepanu plasttoodete kasutamisele, aga ka korduskasutusele,“ selgitas Savisaar. Ta viitas tehtud uuringule, et lisaks on tarbimise vähendamisel tulemuslik meede lõpptarbijatele nähtava pakenditasu kehtestamine, mis teavitab tarbijaid pakendi tasust ja vähendab eksiarvamust, et pakend on tasuta. See motiveerib tarbijaid pakendi vajalikkuse ja alternatiivide kasutamise võimaluse üle kaaluma. „Selline tasu sõltub mitmest tegurist, sh tarbijate teavitamine, korduskasutatavate alternatiivide pakkumine, tarbimiskeskkond ja tasu optimaalne suurus. Tasu optimaalse suuruse määravad turuosalised ise ja selle saab fikseerida osapoolte nn vaba tahte lepingus,“ selgub uuringust.

Lisaks tutvub keskkonnakomisjon täna SEI Tallinn poolt koostatud Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu tulemustega. Keskkonnakomisjoni liikme Mart Võrklaev sõnul tõi hiljutine uuring välja, et Eestis tekkivate segaolmejäätmete koostises on biolagunevaid jäätmeid 53 protsenti ja pakendijäätmeid 32 protsenti. Tulemused on olnud ühte auku juba viimased 10 aastat. See reaalsus vajab tasustavaid lahendusi. „Bio- ja pakendijäätmed tuleb segaolmejäätmetest kätte saada. Müügipakendi ringlussevõtu osas, on vaja teha muudatusi ning olen vastava muudatusettepaneku ka menetluses olevasse jäätmeseaduse ja pakendiseadusesse esitanud.“

Keskkonnakomisjonis kõneks tuleva teema käsitlus tuleneb ELi vastavast direktiivist teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. Direktiiv on erinev senistest ELi jäätmeõiguse osadest keskendudes vaid kitsale osale olme- ja pakendijäätmetest. Samuti on arutluses toodud seisukohad oluliseks sisendiks jäätmeseaduse eelnõu menetlemisele.

Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi tutvustasid Tartu Ülikooli, Earth Care OÜ ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Keskkonnakomisjonis tutvustavad segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu tulemusi Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.