Kultuurikomisjon toetas käesoleval õppeaastal eksamite lahti sidumist gümnaasiumi lõpetamise tingimustest
Riigikogu kultuurikomisjon kiitis täna heaks muudatusettepanekud eelnõule, millega sätestatakse käesoleva õppeaasta õppekorraldusest ja epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt erisused eksamite korralduses, lõpetamise tingimustes ja õpilaste hindamises.
Kultuurikomisjoni poolthäälteenamusega heaks kiidetud muudatuse kohaselt ei oleks 2020/2021. õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks gümnaasiumi riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, koolieksamite ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine. Komisjonile tegi ettepaneku gümnaasiumi lõpetamise tingimuste muutmiseks haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on epidemioloogiline olukord, sealhulgas nakatumisnäitajad eksaminandide vanusegrupis jätkuvalt murettekitavad. „Eksamite läbiviimisel on esmatähtis toimida paindlikult ja panustada turvaliste tingimuste tagamisse ja kõigi nakatumist ennetavate meetmete maksimaalsesse rakendamisse,“ rääkis ta.
Ta märkis, et praegust olukorda arvestades on ühe täiendava ohutusmeetmena mõttekas kaaluda kooli- ja riigieksamite lahti sidumist gümnaasiumi lõpetamise tingimustest. „Kui eksamid on lõpetamise kohustuslik tingimus, on selge, et ka need õppijad, kes peaksid nakkusohu ennetamiseks viibima kodus, tajuvad suuremat survet eksamil osalemiseks. Viirusesse haigestumise või eneseisolatsioonikohustuse tõttu eksami sooritamata jäämine ei tohiks olla põhjuseks, miks õpilasel pole võimalik kooli lõpetada,“ ütles Must. „Kriisioludes pole võimalik leida ideaalseid lahendusi, kuid püüelda tuleb parima võimaliku poole. Sellele on ka suunatud komisjonis heaks kiidetud muudatused,“ lisas ta.
Haridus- ja teadusminister Kersna kinnitas komisjonile, et viiruse tõttu eksamist kõrvale jäänud õpilastele tagatakse uus eksamiaeg.
Komisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits tõstis esile muudatust, mida komisjon tema sõnul paraku ei toetanud. „Eelnõuga nähakse ette, et käesoleval õppeaastal võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse,“ rääkis ta. „Möödunud õppeaastal oli sarnase muudatuse eesmärk seoses viirusega kaasnenud ootamatustega õigustatud. Ajutise lahenduse pikendamine ka käesolevaks aastaks ja senise hindamispraktika ilma eelneva põhjaliku aruteluta muutmine ei ole aga põhjendatud,“ lisas Ladõnskaja-Kubits.
Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu riigikogu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 12. aprillil.
