Avaleht Keskkond Pakendite taaskasutuse lahendus võib tulla põlevkivitööstusest
Pakendite taaskasutuse lahendus võib tulla põlevkivitööstusest

Pakendite taaskasutuse lahendus võib tulla põlevkivitööstusest

Prügiplasti on võimalik koos põlevkivitööstuse kõrvalproduktidega koospürolüüsida kütteõliks, näitasid TTÜ Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse laborikatsed.

Selline on üks tulevikulahendusi kasutatud pakendite jäätmekäitlusel. Põlevkiviõli tootmises tuntud õhukindlal kuumutamisel ehk pürolüüsis prügiplasti kasutamine annab kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega kütteõli.

„Eestis kogutakse aastas plastjäätmeid umbes 20 000 tonni ja suunatakse kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse. Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on odavam. Plastjäätmetest võetakse taas ringlusesse keskmiselt 16 protsenti,“ selgitas lahenduse otsimise vajadust keskuse vanemteadur Hella Riisalu.

Uudseks lahenduseks rakendatav pürolüüs on orgaanilist ainet sisaldava materjali kuumutamine õhu juurdepääsuta, mille tulemusel tekivad õli, gaas ja tahke jääk. Koospürolüüs on materjali õhu juurdepääsuta kuumutamine, kui lisatakse rohkem kui üks komponent.

Kompetentsikeskuse laboris tehtud uuringud näitasid, et prügiplastiku, liiva ja põlevkivitööstuse kõrvalproduktide (killustik, tuhk, poolkoks) koospürolüüs võimaldab kasutada kuni 80 protsenti plastjäätmeid. “Koospürolüüsil standardtingimuste juures saime kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega õli suhteliselt kõrge õlisisalduse ja väiksema poolkoksi hulga juures,“ lisas Riisalu.

„Oluline on, et lähtematerjal võib sisaldada nii orgaanilist kui ka anorgaanilist komponenti ehk pole vajalik plastjäätmete eelnev pesemine“ ütles Riisalu. Tööstuslikuks rakendamiseks tuleks lahendada veel mõned tehnoloogilised probleemid, nagu ühtlane kuumutamise kiirus ja materjali segamine protsessi käigus.

Keskusega koostööd tegeva Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et sellest võiks saada suurepärane lahendus maailma reostavale plastiprobleemile. „Aeg näitab, kas me selleni ka jõuame. Lahendused saavad tulla ainult koostöös teadlastega ja riik saab mõelda, kuidas selliseid innovatiivseid algatusi toetada,” ütles Sutter.