Põllumehed keskkonnaametis: keskkonnahoid on oluline osa põllumeeste argipäevast
Põllumeeste ja keskkonnaameti juhtkonna tänasel kohtumisel tõdeti taas kord, et lahendused peituvad koostöös.
Keskkonnaamet kutsus põllumehi üles aktiivselt ametiga suhtlema ja tagasisidet andma, mis aitab leida paremad lahendused tekkivatele probleemidele.
„Keskkonnakaitseküsimused on ajas muutunud üha olulisemaks ja kujunenud tähtsaks osaks põllumeeste argipäevast. Põllumajandus- ja toidutootmine mõjutab paratamatult keskkonda ja ümbritsev keskkond mõjutab omakorda põllumajandust. Koostöö keskkonnaameti ja teiste ametiasutustega on põllumeestele väga oluline, et ennetada ja lahendada praktikas tekkivaid probleeme,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusgrupi esimees Tõnu Post.
Põllumeeste küsimused keskkonnaametile katsid laia teemaderingi. Kohtumisel väljendati muret seoses mitmesuguste andmete ja plaanide esitamisega kaasneva suure halduskoormusega, keskkonnatasude olulise tõusuga, keskkonna komplekslubade pikkade menetlustähtaegade ja menetlusnõuete ebaühtlusega, põllumajanduskile käitlemise probleemidega, looma- ja linnukahjude leevendamise ja ebapiisava kompenseerimisega ning veeseaduse rakendamise kitsaskohtadega.
Põllumehed tunnustasid keskkonnaametit infosüsteemi Kotkas arendamise eest, mida saab aja jooksul koostöös veelgi paremaks muuta. Keskkonnaamet on valmis infosüsteemi testimise gruppi kaasama põllumehi, kes on valmis panustama süsteemi parandamisse.
Võtmesõnaks on põllumeeste teadlikkuse kasv. Põllumajanduskoda tegi ettepaneku, et keskkonnaamet annaks laiemalt teada tüüpilistest vigadest erinevate taotluste esitamisel, nt sõnniku laotamisplaanide kooskõlastamisel ametiga. See annab võimaluse teiste vigadest õppida ja lõppkokkuvõttes kokku hoida keskkonnaameti menetluskulusid. Keskkonnaamet väljendas valmisolekut osaleda põllumajandustootjate koolitustel ja infopäevadel.
Kohtumisel kerkis taaskord terava probleemina esile haneliste arvukuse kiire kasvu tõttu suurenenud kahjud. Põllumehed tundsid kahetsust, et kuigi seadusest tulenevalt on keskkonnaametil õigus lubada kevadise heidutusjahi pidamist, siis amet pole olnud valmis seda tegema. Arusaadavalt tuleb heidutusjahi lubamisel lähtuda teadmuspõhisusest, kuid paraku on rändlindude tekitatud kahjudega toimetulek jäänud praegu põllumeeste õlgadele.
Keskkonnaameti esindajad rõhutasid, et loomade ja lindude kahjudest tuleks kindlasti keskkonnaametile teada anda, ka siis, kui ettevõttepõhine riigiabipiir on ületatud. Meetmete rakendamiseks on vajalik objektiivne pilt kahjude tegelikust ulatusest.
