President Kersti Kaljulaid parimatele koolilõpetajatele: me loodame teie peale, vajame teid ning teie mõistuse ja südamega tehtud valikuid

„Kliimamuutustega toimetulemine, meie teaduse tulevik, tark majandus, nõrgemaid kaasa aitav sotsiaalsüsteem – kui palju suuri ülesandeid! Te ei ole tulemas, te olete juba siin. Me loodame teie peale, vajame teid ning teie mõistuse ja südamega tehtud valikuid,“ ütles president Kersti Kaljulaid täna roosiaias lõpetajatele.

President Kaljulaid rõhutas, et räägime võibolla liigagi vähe sellest, millega meie vanemad põlvkonnad ei ole hakkama saanud ning parem on ausalt tunnistada oma vajakajäämisi ja anda niimoodi puhtalt ja selgelt lipp üle noortele. „Mulle meeldib väga, et just teie põlvkond on esimene, kes tuleb niivõrd kiiresti ja olulisel moel poliitikasse, nagu läbi kliimaprotestide seda tehtud on. Veel 30 aastat tagasi oli poliitika vanemaealiste ja sageli meeste teema. Me näeme poliitikute järkjärgulist noorenemist – täna ei ole 35aastane peaminister enam imeasi, nagu 90ndatel kui Eestil selliseid peaministreid leidus. Ja nüüd on juba kooli lõpetav põlvkond selgelt öelnud, et nemad näevad vajakajäämisi vanemate põlvkondade tehtud töös ja tahavad hästi kiiresti appi tulla,“ ütles riigipea.

Riigipea soovis lõpetajatele indu olla oma teel süvenev rändaja, mitte kiirustades ilupilte jahtiv turist. „Igati tõenäoline, et siin on neid, kes mõne aasta pärast tulevad Kadriorgu tagasi, et vastu võtta noore teadlase, sotsiaaltöö, kultuuri- või hariduspreemia. Ju on siin mõne meie tulevase ükssarviku loojad, riigijuhte ja vabakonna liidreid,“ lisas riigipea.

Vabariigi President peatus oma kõnes ka sellel, et peame põhjendatud uhkusega oma koolisüsteemi maailma parimaks, sest meil on teadmine, et iga Eesti kool suudab anda kindla põhja, millelt vallutada ükskõik mis tippe. „See tähendab ka, et kui ema-isa elu pole läinud soovitud rada pidi, on lapsel endiselt uus võimalus – mis pole maailmas sugugi nii endastmõistetav,“ lisas president Kaljulaid.

Viimasel ajal on riigipea sõnul siiski kuulda, et välja on kujunemas põhikoole, kust lõpetajad enam gümnaasiumitesse sisse ei saa. „See on väga ohtlik muutus, mille pööramisel loodame teie abile,“ ütles president Kaljulaid, lisades, et näiteks Noored Kooli algatus on meile juba rohkem kui kümne aasta jooksul andnud lisaks uutele õpetajatele-koolijuhtidele ka alustavat õpetajat toetava võrgustiku, Tagasi Kooli liikumise, asendusõpetajate programmi ja Kiusamisvaba Kooli eestvedajaid.

Avaldame presidendi kõne täisteksti!

Head noored!

Tere tulemast Kadrioru roosiaeda ning parimad õnnesoovid äsja saadud lõputunnistuste ja -diplomite puhul!

On väga meeldiv, et täna on siin koos lõpetajad kõigist Eesti gümnaasiumitest, kutse- ja kõrgkoolidest, kust tulla saadi, ning et selle, keda oma esindajana siia lähetada, otsustas iga kool ise. 

See tähendab, et meie seas on cum laude ja medalitega lõpetanud, osavad meistrid, andekad kunstnikud ja sportlased, heategevuse ja kogukonnaelu eestvedajad. Ehk mis vast kõige olulisem – oma kaaslaste lugupidamise ja tunnustuse pälvinud tublid inimesed.

Kokku rohkem kui 12 000 aasta jooksul omaenda töökusega ning lapsevanemate ja õpetajate-juhendajate toetusel lihvitud teadmisi ja talente. Ning eeldatavasti veel umbes neli korda sama palju eesseisvaid tegudeaastaid.

Sest kuigi neil päevil pöördutakse teie kui lõpetajate poole, teate ju hästi, et lõpu asemel on tegu vaid pisikese meeldiva peatusega pikal teel. Jah, siin aias on täna koos oma 50 000 aastat potentsiaali jätkata ja hoida seda, milles meie ees käinud põlvkondadena oleme õnnestunud, ning muuta ja juurde luua seda, millega me hakkama pole saanud või mida ei osanud ette näha.

Sageli märgime põhjendatud uhkusega, et meie koolisüsteem on maailma parimaid. Selle aluseks on meie ühtluskool. Teadmine, et iga Eesti kool suudab anda kindla põhja, millelt vallutada ükskõik mis tippe. See tähendab ka, et kui ema-isa elu pole läinud soovitud rada pidi, on lapsel endiselt uus võimalus – mis pole maailmas sugugi nii endastmõistetav.

Kuid viimasel ajal kuuleme, esialgu veel vaikselt, omavahelistes vestlustes, et on kujunemas põhikoole, kust lõpetajad enam gümnaasiumitesse sisse ei saa. See on väga ohtlik muutus, mille pööramisel loodame teie abile. Nii, nagu näiteks Noored Kooli algatus on meile juba rohkem kui kümne aasta jooksul andnud lisaks uutele õpetajatele-koolijuhtidele ka alustavat õpetajat toetava võrgustiku, Tagasi Kooli liikumise, asendusõpetajate programmi ja Kiusamisvaba Kooli eestvedajaid.

Kliimamuutustega toimetulemine, meie teaduse tulevik, tark majandus, nõrgemaid kaasa aitav sotsiaalsüsteem – kui palju suuri ülesandeid! Te ei ole tulemas, te olete juba siin. Me loodame teie peale, vajame teid ning teie mõistuse ja südamega tehtud valikuid.

Sest ikka on nii, et samal ajal, samas kohas kirjutab üks inimene “Võlumäe” ja teine “Mein Kampfi”. Üks lõpetab sümfoonia, samas kui teine allkirjastab endale ohtlikuna näivate mõtlejate vangistamisotsuse. Need näited ei ole jäänud eelmisesse sajandisse.

Meile antud aja kulgemist tajume kõige selgemalt ikka tagantjärele. Lapsena kaob aeg märkamatult, kui tegeleme millegi põnevaga – näib, justkui oleksid alles saanud mängu alustada, kui juba tuleb sööma või magama minna. Igavledes, tühjalt veedetud tunnid näivad lapsele päevadepikkusena.

Täiskasvanuna, vastupidi, libisevad kiiresti sõrmede vahelt midagi pihku jätmata tühja-tähjaga täidetud päevad, nädalad, kuud. Ent loomevaimustus, avastamisrõõm justkui seiskaks aja, pannes meid korraga kõike jõudma.

Jätkugu teil siis indu pürgida oma võlumägedele, kust alati paistavad kutsuvalt järgmised tipud. Olla sel teel süvenev rändaja, mitte kiirustades ilupilte jahtiv turist. Et siis tunda igalt selliselt rännakult tagasi koju jõudes, kuidas maailm on jälle muutunud veidike selgemaks, grammike paremaks.

Suur rännumees Lennart Meri märkis ühes reisikirjas, et rongiaken või lennuki punnsilm on ta lemmikraamat, mida päevade kaupa lugeda, lehekülgi pööramata; juhuslik teekäija terve maailm, mille keelt, tähestikku ja kombeid käigult avastada.

Kahe inimese üheaegne vaikimine võib sellisel rännul olla tuumakam mõnest paksust teosest, kiirustamata jutt veelgi enam. Raamatu lugemisele eelistan ta autoriga juttu puhuda, valmis maali asemel heita pilk pooleliolevale, mõtiskles Meri.

Ka teie ümber on täna hulk alles alustatud, pooleliolevaid raamatuid, maale, sümfooniaid. Igati tõenäoline, et siin on neid, kes mõne aasta pärast tulevad Kadriorgu tagasi, et vastu võtta noore teadlase, sotsiaaltöö, kultuuri- või hariduspreemia. Ju on siin mõne meie tulevase ükssarviku loojad, riigijuhte ja vabakonna liidreid.

Kasutagem siis aega omavahel tutvuda. Jätame täna oma telefonid taskutesse ja kottidesse. Selmet küsida, kas võiksime koos foto jaoks poseerida, teeme parem ettepaneku koos juttu puhuda, mõtteid vahetada. 

Tulgu need eesseisvad 50 000 aastat teile ilusad, head ja sisukad!