Avaleht Haridus Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil pälvisid eestlased kolm pronksmedalit
Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil pälvisid eestlased kolm pronksmedalit

Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil pälvisid eestlased kolm pronksmedalit

Eesti noored võitsid 6.-13. juulini Jaapanis toimunud 64. rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt kolm pronksmedalit ja kolm aukirja. Riikide arvestuses jõuti märkimisväärsele 47. kohale. Võistlusel osales 618 õpilast kokku 112 riigist.

Tokyo eeslinnas Chibas korraldatud olümpiaadil tuli kahe võistluspäeva jooksul lahendada kuus peadmurdvat ülesannet, mille eest võis teenida kuni seitse punkti. Sel aastal pälvisid kuldmedali õpilased, kelle lõpptulemus oli vähemalt 32 punkti, hõbemedali jaoks oli vaja koguda 25 punkti ja pronksmedali jaoks 18.

Võistlema pääsenud eestlastest saavutasid parima tulemuse 24 punktiga pronksmedali võitnud Narva Pähklimäe Gümnaasiumi värske vilistlane Aleksei Ganyukov ja Narva Keeltelütseumi 10. klassi lõpetanud Bronislav Shatil. Hõbemedalist jäi seega Narva noormehi lahutama vaid üks punkt. 21-punktilise tulemusega jõudis pronksmedali kohale ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetanud Kristjan-Erik Kahu.

Aukirjad vähemalt ühe täielikult ära lahendatud ülesande eest said kätte kõik medalita jäänud Eestit esindanud õpilased: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi vilistlane Aleksander Karpov, Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetanud Toomas Herodes ja sel kevadel Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooliosa lõpetanud Ervin Ivanov, kel jäi samuti kõigest üks punkt medalikohast puudu.

Õpilaste juhendajate, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi süsteemibioloogia teaduri Oleg Košiku ja Tartu Ülikooli matemaatika erialal värskelt bakalaureusekraadi omandanud Hendrik Vija sõnul saab lisaks võidetud medalitele uhke olla ka riikide arvestuses saavutatud koha üle. Nimelt on 47. koht paremuselt teine Eesti tulemus viimase 17 aasta jooksul. Kokku 108 punktiga edestati tänavu nii kõiki teisi Balti riike kui Põhjamaid.

Olümpiaadi esimeses ja kõige lihtsamas ülesandes oli vaja leida kõik sellised kordarvud, mille jagajate suuruse järgi järjestamisel juhtub nii, et iga jagaja jagab järgmise kahe jagaja summat. Siinkohal saavutati maksimumpunktid 474 õpilase poolt. Edasi läks võistlus õpilaste jaoks keerulisemaks ja kulmineerus peadmurdva kuuenda ülesandega, kus tuli uurida võrdkülgset kolmnurka ABC, mille külgede keskristsirgetel olid punktid A,B,C valitud selliselt, et nurkade BAC,CBA ja BCA summa on 480 kraadi. Punkte kaotamata jõudis õige lahenduseni ainult kuus õpilast.

Riikide arvestuses saavutas juba viiendat aastat järjest esikoha Hiina. Sealt võistlema tulnud noored said kokku 240 punkti 252 võimalikust. Kaks hiina õpilast saavutasid maksimaalse individuaalse tulemuse ehk 42 punkti. Samaväärse tulemus saavutati ka Korea, Rumeenia ja USA parima võistleja poolt. Eesti õpilased said kokku 108 punkti. Võistluse täismahus tulemused on leitavad rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi ametlikult kodulehelt.

Võistlusvälise programmi raames külastasid õpilased Tokyo kaunimaid parke, aedu ja pühapaiku ja lõbutsesid Disneylandis. Vabal ajal mängiti jalgpalli, külastati poode ja otsiti ujumiskõlblikku mereranda, mida kahjuks ei leitud.

Järgmise aasta rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad on planeeritud toimuma Bathi linnas Inglismaal, kus korraldati võistlust ka 2019. aastal. “Algselt pidi 2024. aasta olümpiaad toimuma Ukraina pealinnas Kiievis, kuid puhkenud sõja tingimustes olid inglased nõus korralduse endale võtma,” selgitas Eesti võistkonda juhendanud Oleg Košik.

Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Tartu Ülikooli teaduskool.