Home Eesti elu Riigikogu Eesti ajaloo toetusrühma avaldus: meil kohustus hoolega jälgida demokraatiat ja parlamentarismi ohustavaid tendentse
Riigikogu Eesti ajaloo toetusrühma avaldus: meil kohustus hoolega jälgida demokraatiat ja parlamentarismi ohustavaid tendentse

Riigikogu Eesti ajaloo toetusrühma avaldus: meil kohustus hoolega jälgida demokraatiat ja parlamentarismi ohustavaid tendentse

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad saadikutel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Täna edastas Riigikogu Eesti ajaloo toetusrühm heade uudiste portaalile avalduse, milles rõhutab, et tulenevalt ajaloolisest kogemusest on meil kohustus hoolega jälgida demokraatiat ja parlamentarismi ohustavaid tendentse − nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

GoodNews avaldab avalduse täismahus ja muutmata kujul.

„2. oktoobril 1934 lõpetas Konstantin Päts oma otsusega V Riigikogu erakorralise istungjärgu. Tegemist oli esimese iseseisvusaja viimase demokraatlikult valitud parlamendikoosseisuga.

V Riigikogu enam kokku tulla ei saanud, parlament seati nn vaikivasse olekusse. See tähendas Eesti Vabariigi muutumist autoritaarseks riigiks. Järgmine demokraatlikult valitud parlamendi koosseis tuli kokku alles Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel 5. oktoobril 1992.

Autoritaarkord kehtestati mitme sammuga ajavahemikul 12. märtsist kuni 2. oktoobrini 1934. Osa neist sammudest olid otseselt põhiseaduse vastased.

1934. aasta sügiseks, Riigikogu erakorralise istungjärgu ajaks, oli suurem osa parlamendi liikmeid mõistnud, et tegemist on protsessiga, mille tulemus on demokraatia likvideerimine. Ent selleks ajaks oli autoritaarne valitsus end kindlustanud ning demokraatlik enamus Riigikogus jäi autoritaarvõimule alla.

Tõsi, Eestis kujunenud autoritaarkord oli isegi teiste Balti riikidega võrreldes suhteliselt leebe ega sarnanenud hoopiski Nõukogude Liidus ja Saksamaal kehtestatud totalitaarsete režiimidega. Ent autoritaarkord jääb autoritaarkorraks. Eesti okupeerimine 1939/40. aastal ei tulenenud küll Eesti valitsuse käitumisest, vaid kahe totalitaarriigi kokkuleppest, ent iseseisvuse kaotamise vorm võis olla seotud demokraatia kaotuse ja autoritaarse korra sisseseadmisega 1934. aastal.

Riigikogu Eesti ajaloo toetusrühm mõistab hukka demokraatlikult valitud parlamendi vaikivasse olekusse seadmise ja 1934. aasta riigipöörde.

Tulenevalt oma ajaloolisest kogemusest on meil kohustus hoolega jälgida demokraatiat ja parlamentarismi ohustavaid tendentse − nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Austame neid, kes on Eestis vabaduse, demokraatia ja parlamentarismi eest seisnud ja seisavad ning neid, kes teevad seda Euroopas ja mujalgi maailmas.“