Riigikogu võttis eile muudetud kujul vastu perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (703 UA), mille president jättis eelmisel nädalal välja kuulutamata ja mida Riigikogu otsustas täna hommikul asuda muutma.
Teise lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon muudatuse, mille kohaselt jõustub seadus 1. jaanuari asemel 1. veebruaril. Samas rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist punkte, mis käsitlevad toetuste tõusu, õppimise mittearvestamist ning toetuse etapiviisilist maksmist pärast lapse 19-aastaseks saamist. Komisjon täpsustas, et suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad, jaanuaris makstakse toetused välja praegustes summades ning jaanuari- ja veebruarikuu toetuste suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 31. maiks.
Samuti tegi sotsiaalkomisjon paranduse, millega jäetakse perekonnaseadusest välja lause, mis presidendi hinnangul oli õigusselgusetu ja seetõttu põhiseadusega vastuolus.
Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
Samuti sätestab seadus, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses, ning näeb ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel selgemalt ja õiglasemalt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Õnne Pillak Reformierakonna, Mihhail Lotman Isamaa, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 61 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
