Home Eesti elu Riigikogus läbis esimese lugemise väikeettevõtetele elektri universaalteenust võimaldav eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise väikeettevõtetele elektri universaalteenust võimaldav eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise väikeettevõtetele elektri universaalteenust võimaldav eelnõu

Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, millega soovitakse kehtestada mikro- ja väikeettevõtetele võimalus alates tänavu novembrist kuni 2023. aasta lõpuni osta elektrimüüja käest elektrienergiat universaalteenusena.

Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) järgi laieneb elektrienergia universaalteenusena ostmise võimalus ka kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Eelnõuga soovitakse vältida sihtgrupis olevate ettevõtete konkurentsivõime kadumist ja nende tegevuse lõpetamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Taavi Aas, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rene Kokk, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand ja Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (671 OE) nimetatakse Riigikontrolli 2022.–2023. eelarveaasta tegevust kontrollima audiitor- ja konsultatsioonifirma OÜ KL Partners.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.

Samuti võttis Riigikogu vastu Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine“ (676 OE), millega nimetatakse Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liige Andres Sutt, kelle volitused katkesid mullu seoses tema nimetamisega ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriks. Suti asemel nimetas parlament möödunud aastal Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Jürgen Ligi.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.

Esimese lugemise läbis veel neli eelnõu

Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamiseks kuluv maagaas. Seda sarnaselt maagaasiga, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks, ja elektriga, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et energiajulgeoleku ja maagaasi varustuskindluse tagamiseks energiakriisis ehitatakse Paldiskis kiirendatud korras LNG-ujuvterminali vastuvõtuvõimekusega haalamiskaid ja taristut, ent meie aktsiisiregulatsioonis ei ole veeldatud maagaasi taasgaasistamisega arvestatud ja regulatsioon vajab täiendamist.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi.

Eelnõuga kaasajastatakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Kohtumaja juhtide asemel nimetatakse ametisse tsiviilosakonna või süüteoosakonna juhatajad. Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ja moodustatakse eestkoste järelevalve osakond Pärnu Maakohtusse.

Eelnõus nähakse ette kohtunikele tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. Eelnõuga ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Eelnõu muudatuste kohaselt hakkab ka kohtunikuabisid ametisse nimetama maakohtu esimees.

Kohtulike registrite jätkusuutlikkuse ja töö väärtusele vastava palga tagamiseks tõstetakse kohtunikuabide ametipalka.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (666 SE) ajakohastatakse vajalikud viited Euroopa Liidu õigusele seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisega. Samuti muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformipaketile. Eelnõuga tehakse muudatusi ka põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine viiakse vastavusse vastava ELi muudetud määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) soovitakse tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ja täiendada seadust uute mõjutusvahenditega. Eelnõu järgi tõstetakse sunniraha määra asendustäitmisel 640 eurolt 25 000 eurole ning täiendava mõjutusvahendina äriühingute suhtes antakse võimalus süstemaatilise keeleseaduse rikkumise korral rakendada kohtu loal ärikeeldu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Helle-Moonika Helme ja Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner.