Home Eesti elu Siseminister: elanike kriisiteadlikkust tuleb tõsta süsteemselt ja kiiremas korras
Siseminister: elanike kriisiteadlikkust tuleb tõsta süsteemselt ja kiiremas korras

Siseminister: elanike kriisiteadlikkust tuleb tõsta süsteemselt ja kiiremas korras

Siseminister Lauri Läänemets saatis valitsuskabinetile Siseministeeriumi ettepanekud, kuidas tulevikus süsteemselt tõsta elanike kriisiteadlikkuse ja -valmiduse taset, et meie inimesed oskaks kriisiolukordades paremini iseennast, oma lähedasi ja oma kogukondi aidata. Teadlikkust suurendatakse nii haridussüsteemi kui ka väljaspool seda spetsiaalsete koolitusprogrammide ja õppuste kaudu.

Siseministri sõnul ei räägi me siinkohal ainult muutunud julgeolekuolukorrast, vaid erinevatest loodus- ja inimtekkelistest kriisidest, mis võivad elanikke tabada. „Me ei räägi ainult sõjalisest rünnakust – ainuüksi möödunud nädala jooksul nägime Leedus gaasitoru plahvatust ning Lätis üleujutusi, mille tõttu tuli elanikke evakueerida. Koolituste eesmärk on, et mistahes kriisiolukorras saavad inimesed teatud aja ise hakkama. Mõistavad ohte ja oskavad nende korral tegutseda, omavad hädapäraseid esmaseid varusid, oskavad esmaabi ning on valmis vabatahtlikuna teisi abistama,“ lausus siseminister.

„Kahjuks sarnaselt kogu elanikkonnakaitsele on ka elanike kriisivalmiduses 30-aastane võlg. Päästeamet on seniste võimaluste piires teinud head tööd, aga ambitsiooni tõstmiseks on vaja läheneda süsteemselt. Praegu on koolituste süsteem killustunud ja puudub strateegiline koostöö. Rääkimata püsirahastusest, milleta on reaalset ja süsteemset efekti võimatu saavutada,“ tõi Läänemets välja suuremad murekohad.

Päästeameti poolt läbi viidud uuringud näitavad, et vaid 15% elanikkonnast on kriisideks valmistunud. Viimase kolmekümne aasta jooksul pole näiteks elanikkonnakaitsealaseid koolitusi täiskasvanutele praktiliselt toimunud. Üldhariduskoolides on elanikkonnakaitse teemad pigem valikainete raames ja väikses mahus. „Need tegevused, kus meid ootab ees suur väljakutse, võib jagada suures pildis kaheks: koolitused – kooliharidus ja täiskasvanute õpe – ja õppused ehk kuidas kaasata enam elanikkonda ka erinevatesse õppustesse,“ lausus siseminister.

Siseministeeriumi ettepanek on hiljemalt selle kümnendi lõpuks luua üks terviklik õppekava „Riigi- ja elanikkonnakaitseõpetus“ kõigile kooliastmetele ja viia see kõigisse üldhariduskoolidesse. Samas jätkata elanikkonnakaitse teemade laiendamise ja osakaalu tõstmisega praegustes erinevates valikainetes ja haridusprogrammides.

„Päästeamet koolitab juba praegu omavalitsuste ametnikke, kuid on oluline elanikkonnakaitselisi teadmisi ja oskusi jagada veelgi laiemalt. Selleks töötame välja koolitusmaterjalid ja -programmid,“ sõnas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. „Õnneks on meil ka hea koostööpartner Sisekaitseakadeemia, kellel on palju kogemusi erinevate sihtrühmade – näiteks õpetajate ja riigiametnike – koolitamisel. Samuti oleks tore kaasata rohkem ka erasektorit.“

Tammearu sõnul on Päästeameti kõrgemal elanikkonnakaitse kursusel tulnud välja nii omavalitsuste ja riigiasutuste teadmistelüngad kui ka vajadused. „Oleme oma seni kolmel kursusel näinud omavalitsusjuhtide ja ka teiste osalejate soovi kriisiks valmistumisel rohkem ära teha. Teadmised ja oskused on siin võtmetähtsusega, peame neid andma võimalikult paljudele – kui mitte kõikidele – Eesti elanikele,“ lisas Tammearu.

Kõrgem elanikkonnakaitse kursus riigi- ja omavalitsusjuhtidele, ekspertidele ja ajakirjanikele toimub ka 2023. aastal.

Ühtlasi on Siseministeeriumi ettepanek viia riigi- ja elanikkonnakaitse õppemoodul valikaineks kõrgkoolides ning muuta pedagoogika erialadel kohustuslikuks kriisireguleerimise ja riigikaitse baaskoolituse õppekava, et tagada koolitajate järelkasv.

  • Viie aasta pärast on seatud eesmärgiks, et koolitajate arv on 1600 ja koolitatute osakaal üle 50% täiskasvanud elanikkonnast.