Avaleht Intervjuu Tairi Toomsoo joonistused kutsuvad esile vaimustusohked
Tairi Toomsoo joonistused kutsuvad esile vaimustusohked

Tairi Toomsoo joonistused kutsuvad esile vaimustusohked

IMG_6017“Wwwoooow!”, “Perfect!”, “Imeline!” kirjutatakse Facebookis, kui maastikuarhitektuuri õppiv noor kunstnik Tairi Toomsoo sinna mõne oma joonistuse üles paneb. Tavaliselt on pildil mõni tema tuttav inimene, sest Tairi joonistab portreesid.

Neiu õppis Tarvastu Kunsti- ja Muusikakoolis 9 aastat. Lõputööks joonistas 4 autoportreed, mis juba siis meeldisid paljudele, kuid olid tema sõnul võrreldes praeguste töödega tunduvalt algelisemad. Juba sellest ajast hakati huvi tundma ja temalt portreesid tellima.

Tairi, kas Sa joonistad foto järgi või istub modell Sinu ees?

Tavaliselt joonistan arvutist vaadates, aga vahel olen joonistanud ka ilmutatud fotodelt, mis on veidi raskem, sest pisemaid detaile nii täpselt ei näe – ei ole võimalik pilti sisse “suumida” nagu arvutis. Inimesi ma piinama ei hakka stiilis, et kutsun mitmeks tunniks liikumatult istuma, kuniks neid joonistan.

Olen joonistanud väga erinevas vanuses inimesi – väikestest beebidest kuni vanaisade ja vanaemadeni välja, kuid enamasti tellivad minult töid noored.

piltKas joonistamiseks kõlbab iga pliiats?

Joonistamiseks kasutan erinevate tootjate pliiatseid. Mõned on hästi pehmed ja justkui sulavad pildil, samas teised on natuke tugevamad ja nendega on parem väiksemaid detaile joonistada. Pliiatsid, mida kasutan, on tavaliselt 2B kuni 9B. Viimane on kõige pehmem ja tumedam. Olen proovinud ka söepliiatsiga joonistamist. See määrib veel rohkem kui tavaline pliiats ning on veelgi pehmem ja kulub kiiresti. Portreede puhul seda väga katsetanud ei ole.

Mõne joonistuse olen teinud värviliste pliiatsitega ja see on saanud palju head tagasisidet. Öeldakse, et annab palju juurde. Tervet portreed oleks värvidega raske teha, kuna see nõuaks väga kaua aega. Seega olen vaid mõne detaili või osa joonistusest värvidega teinud.

Ega joonistamine vist nii lihtne polegi kui tundub?

Joonistamine on tegelikult suhteliselt keeruline ja eriti portreede joonistamine, kus peab tabama selle miski inimese näojoontes, mis teda eriliseks teeb. Mõnele, kes pole joonistamisega kokku puutunud, võib tunduda see lihtne. Tegelikult on tegu aeganõudva tööga – tuleb pingsalt jälgida fotot, sättida paika proportsioonid, jälgida varje ja valgust ning suuta siis joonistusele kanda kõik pisikesed detailid nagu silmaiirised, ripsmed jms väga täpselt.

Arvan, et joonistamiseks peaks inimesel olema püsivust, kannatlikkust ja kindlasti ka huvi. Kui need on olemas, siis tuleb ainult harjutada-harjutada-harjutada. Kindlasti katsetada erinevaid pliiatseid, sest kvaliteetsed pliiatsid on hoopis midagi muud kui tavalised.

Olen ise ka proovinud portreed joonistada, aga proportsioonid lähevad paigast…

Olen avastanud enda jaoks mõned nipid, kuidas kontrollida, kas joonistuse proportsioonid on õiged. Näiteks peegli ees seistes vaadata joonistust – kui seal tundub nägu “õige”, siis on joonistus paigas. Samuti saab aru joonistust vastu valgust vaadates.
Vahel, kui on väga keeruline ja töö kuidagi ei suju, olen kasutanud nippi, et keeran arvutis foto tagurpidi nii, et pea jääb allapoole. Sedasi joonistan täpselt seda, mida näen, mitte seda, mida tahan näha. Seda nippi soovitatakse mõnes kunstikoolis ka algajatele joonistajatele, kuid ka mind on see päris palju aidanud.

Kõik lapsed on kunagi joonistanud, aga millal tulevase kunstniku veri välja lööb?

Joonistanud olen juba väikesest peale. Seda, et mul silma on asjade järgi joonistamiseks, avastasin ilmselt põhikooli kunstitundides. Sealt edasi tegin lihtsalt vihikusse erinevaid kritseldusi loomadest, inimestest ja millalgi tulid ka portreed. Inimeste nägude tabamine on mul alati suhteliselt hästi välja tulnud, kuid tööd olid alguses lihvimata ja n-ö poolikud. Suurem edasiminek joonistamises toimus aga ilmselt siis, kui tulin Tartusse. Uurisin rohkem teiste töid ja stiile ning hakkasin ka ise katsetama, kuni lõpuks leidsin selle stiili, mida kasutan praegu.

Sinult küsitakse Facebookis, kas Sa tellimise peale ka joonistad? On see andnud võimaluse teenida?

Joonistamine on kindlasti selline hobi, millega on võimalik väikest taskuraha teenida. Kui inimestele meeldib see, mida teen ja nad on nõus selle eest maksma, siis miks mitte.

Minu tööd on kõik laiali üle Eesti erinevate inimeste kodudes, mõned vist ka välismaal. Endale olen väga vähe joonistanud. Ikka ju nii nagu pole kingsepal midagi jalga panna, ei ole minul ka kunsti.

Fotod minu joonistustest on üleval minu Facebooki lehel, albumis Kunst.

Usutles Jüri Kukk 

Kommentaarid