Täna avati Vabamus uus näitus „Välja ahju tagant!“, mis tutvustab Eesti naisliikumiste ajalugu viimase 150 aasta jooksul ja jutustab lugusid võimsatest naistest, kes on aidanud siinset demokraatiat üles ehitada, kuid kellest me palju ei tea.
Näituse kuraator Piret Karro, kelle uurimusel „150 aastat Eesti feminismi“ näitus põhineb, tõdeb, et naiste rolli ja panust Eesti riigi arengusse on enam kui sajandi jooksul oluliselt pisendatud ja ajalooraamatutes kajastamiseks mittevääriliseks peetud. „Enamik meist teab midagi Jakob Hurdast, aga mitte Lilli Suburgist. Konstantin Pätsi nimi on tuttav pea kõikidele eestlastele, kuid Mari Raamoti või Minni Kurs-Oleski nimed on meile võõrad,” loetles Karro neid naisi, kelle elust ja tegemistest näitus enam aimu annab ning lisas, et avatava näitusega soovib Vabamu anda ajaloost tänamatult välja jäänud naistele väärika ja võrdväärse koha meeste kõrval, keda me kõik teame ja peame meie riigi ajaloo suurkujudeks.
Näitusekülastajad on võimalik liikuda läbi 150 aasta, et näha, mida on tähendanud naiste õiguste ja vabaduse eest seismine erinevatel ajastutel: rahvuslikul ärkamisajal, Vene tsaaririigi tehastes, Eesti Vabariigi naisseltsides ja hilise Nõukogude Eesti kultuurielus. Samuti saab tutvuda, kuidas iseseisvuse taastamise järel paistsid julgusega enda eest seista silma feministlikud kunstnikud ning lesbi- ja geiaktivistid.
„Seitsmeks peatükiks jaotatud näitus püüab paigutada ühele ajateljele naisliikumised alates 1872. aastast, kui kangrud ja ketrajad tõusid Narvas üles ebainimlike töötingimuste vastu, kuni tänapäevani. See teeb kokku ümmargused 150 aastat. Toome välja lugusid ja avastusi oluliste naiste elust, tööst ja loomingust, mis rikastavad meie praegusi teadmisi oma ajaloost,“ ütles Karro.
Lisaks ajaloolistele museaalidele näeb näitusel ka Flo Kasearu uut skulptuuriseeriat „Monumentaalne hüljatus”, mille kunstnik lõi spetsiaalselt selle näituse jaoks. “Monumentaalne hüljatus mängib avalikus ruumis puuduvate tegelaskujudega,” ütles Kasearu ja lisas: “Neid võib võtta kui rasvases kirjas märkusi ajaloovihikus – midagi, mis on puudu või tegemata. Sarnaste ja samasisuliste monumentide püstitamine oleks suur samm Eesti ühiskonnale.”
„Läbi ajaloo on ratsamonumente püsitatud peamiselt vaid meestele, nüüd on aeg see viga parandada. Flo Kasearu käe all valmivad kelmikad mini-ratsamonumendid, mis aitavad külastajal näituse peategelasi paremini meelde jätta,“ kirjeldas näituse kuraator skulptuuriseeria laiemat konteksti.
Näituse kuraatori sõnul on oluline ka rõhutada, et käesolev näitus toob esile uusi tahke meie demokraatliku riigi ehitamisest, kodanikuõiguste laienemisest ning oma vabaduse eest seismisest, mis on täielikult kooskõlas Vabamu missiooniga Eesti ühiskonnas. „Mineviku mõtestamise, mäletamise ja väärtustamisega loome tulevikku ja loodetavasti inspireerime inimesi oma vabadust hoidma,” lisas Karro.
Näituse kuraator on muuseumi näituste juht Piret Karro, kunstnik Flo Kasearu, kujundaja Kaisa Sööt, graafiline disainer Sandra Kosorotova ja projektijuht Krislin Kämärä. Näitus jääb avatuks aastaks ning seda saadab mitmekesine publikuprogramm.
Näitus on eesti, inglise ja vene keeles ning seda on oodatud vaatama kõik Eesti ajaloo huvilised, samuti naised ja tüdrukud, kes tahavad olla oma elu peategelased, ning mehed ja poisid, kes soovivad murda soostereotüüpseid mustreid.
