Home Eesti elu TEAVITAJA KAITSEKS I Tööga seotud rikkumisest teavitajaid tuleb tööalase diskrimineerimise eest kaitsta
TEAVITAJA KAITSEKS I Tööga seotud rikkumisest teavitajaid tuleb tööalase diskrimineerimise eest kaitsta

TEAVITAJA KAITSEKS I Tööga seotud rikkumisest teavitajaid tuleb tööalase diskrimineerimise eest kaitsta

Valitsus kiitis 16. detsembril heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis annab tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitajale kaitse tööl diskrimineerimise eest.

„Eelnõu eesmärk on reageerida kiiresti, tulemuslikult ja kõikidele osapooltele võimalikult väikeste kahjudega ebaseaduslikele tegudele ning sellega tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitse. Rikkumisest teavitaja kaitsmine soodustab seadusega vastuolus olevate tegude väljatulemist ja kõrvaldamist, mis aitab kaasa turvalisema ning läbipaistvama ühiskonna kujundamisele,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Justiitsminister tõi näiteks välja, et olukorras, kus ehitusettevõttes rikutakse tööohutusnõudeid, on avalikes aga ka omanike ja töötajate huvides selle lõpetamine hoidmaks ära nõuete eiramise tagajärjena võimalikud surma- või tervise kahjustamise juhtumid.

„Rõhutada tuleb seda, et eelnõu käsitleb ainult tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisi ning eraelulisi olukordi, näiteks naabritevahelisi vaidlusi, see ei puuduta,“ selgitas justiitsminister.

Rikkumisest teavitajat kaitseb esmaselt tema konfidentsiaalsuse tagamine, mis peaks välistama tema tööalase diskrimineerimiseni jõudmise. Kui teavitaja isik peaks ikkagi välja tulema, siis on tööandjal keelatud inimest töösuhtes teistmoodi kohelda põhjusel, et töötaja on rikkumisest teavitanud. See ei tähenda, et muul objektiivsel põhjusel ei ole töötaja suhtes võimalik distsiplinaarmeetmeid kasutada.

Ettevõtteid ning asutusi julgustatakse looma rikkumisest teavitamiseks sobivaid kanaleid, mis aitavad ühelt poolt tagada teavitaja konfidentsiaalsuse ning teiselt poolt annavad asutustele ja ettevõtetele võimaluse tegeleda rikkumistega asutuse sees. See aitab hoida ära võimalikku mainekahju, mis võib kaasneda rikkumise avalikustamisega.

„Samuti on mõeldud, kuidas kaitsta asutusi valeteadete eest. Nende tegemine on loomulikult keelatud ja karistatav, selle eest on ette nähtud trahv. Kaitse saamiseks on oluline, et inimesel on teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja ta on sellest nõuetele vastavalt teavitanud,“ märkis Maris Lauri.

  • Rikkumisest teavitamiseks on ette nähtud kolmeastmeline teavitamise süsteem. Esmajoones tuleb teavitada rikkumisest seda asutust või ettevõtet, kus rikkumine toimub või on toimunud. Teavitada võib ka asutust, kes sellise rikkumisega ka tavapäraselt tegeleb, näiteks keskkonnakahju tekitamisega seotud rikkumisest tuleb teavitada keskkonnaametit. Kui teavitaja valib ühe nendest teavitamise viisidest ning tal on teavitamise ajal põhjust uskuda, et tegemist on rikkumisega, saab ta eelnõu alusel kaitse. Kui eeltoodud variandid ei ole tulemust toonud või kui tegemist on kiiret reageerimist nõudva vahetu või ilmse pöördumatu avaliku huvi kahjustamise ohuga, saab rikkumisest teavitaja kaitse ka üldsusele avalikustamise korral.
  • Üle 50 töötajaga juriidiline isik, kohaliku omavalitsusüksuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus ning kõik riigiasutused peavad looma turvalise kanali teadete vastuvõtmiseks, näiteks spetsiaalse e-posti, telefoninumbri või postkasti.
  • Organisatsioonid peavad määrama inimese või üksuse, kes laekunud teadetega tegelevad ning rikkumised kõrvaldavad. Rikkumise teadetega tegelemiseks ei pea võtma tööle uut inimest, vaid sellega seotud ülesandeid saab täita olemasolev töötaja, näiteks personalitöötaja.