1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Vägivallaennetuse kokkulepe seab suurema tähelepanu lapsohvritele ja vaimsele vägivallale
Vägivallaennetuse kokkulepe seab suurema tähelepanu lapsohvritele ja vaimsele vägivallale

Vägivallaennetuse kokkulepe seab suurema tähelepanu lapsohvritele ja vaimsele vägivallale

03.05.21. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile vägivalla ennetamise kokkuleppe aastateks 2021-2025, mis seab riigi tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks. Suurem tähelepanu on laste vastu toime pandud ja soolisel vägivallal, uute teemadena eakatevastasel ning läbivalt eri teemade puhul vaimsel vägivallal.

„Vägivalda on Eestis endiselt liialt palju. Euroopa Põhiõiguste Ameti viimane üle-euroopaline kuriteoohvrite uuring näitas, et Euroopas on vanemate kui 16aastaste seas kogetud kõige rohkem füüsilist vägivalda Eestis. Uuringule eelnenud viie ja ühe aasta jooksul Eestis vastavalt 18% ja 10%, Euroopas keskmiselt 9% ja 6% küsitletutest. Vägivald ei ole üksnes ohvri ja vägivallatseja asi, see puudutab ka nende pereliikmeid, kõrvalseisjaid ja kogu ühiskonda,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

„Vägivald on riigile ka väga kulukas: kui võtame arvesse menetlus-, sotisaalvaldkonna-, tervishoiu- jm kulud, siis aastas miljonid eurod. Rääkimata üksikisikule aga ka ühiskonnale avalduvast mitterahalisest mõjust. Seetõttu on vägivalla vähendamine üks riigi kriminaalpoliitika peamisi prioriteete,“ rõhutas Lauri.

„Vägivalla edukas ennetamine ja vähendamine on võimalik vaid erinevate asutuste ja riigi tasandite koostöös. Ühine kokkulepe annab selleks ette selged suunad, millega tuleb tegeleda,“ rõhutas minister.

Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Eesmärk on see, et Eesti ühiskond laiemalt taunib vägivalda, mille saavutamiseks on vajalik suurendada inimeste teadlikkust vägivalla erinevatest vormidest ja selle mõjust.
Vägivallaennetusele tuleb süsteemselt keskenduda nii haridusasutustes, noorsootöös kui huvihariduses.

„Vägivalda kogenud ja vägivalla kogemise riskis lapsi ja noori peab toetama. Lapsed, kes on kogenud peres vägivalda, kasvõi pealt nähes, vajavad senisest suuremat tuge ja tähelepanu. Tuleb toetada lapsi ja peresid, arendada lapsevanemate vanemlikke oskusi, õpetama sotsiaalseid oskusi, aga muutma mitmekesisemaks ka laste positiivset koolielu ja noorsootööd,“ selgitas minister.

Uute suundadena on kokkuleppes eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine ning vägivallaennetus digimaailmas. Tegevussuundadeks on ka inimkaubanduse ning seksuaalvägivalla ennetamine.

Laiema ühiskonna teadlikkuse tõstmise kõrval peab tegema tööd spetsialistide koolitamisega paremate sekkumisoskuste ja -tahte arendamiseks. Siia kuulub ka ohvrite sõbralik kohtlemine menetluses ning vägivallaohvritele parema kaitse ja toe pakkumine. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatel peaks vägivallaennetuses olema senisest suurem roll.

Selleks, et vägivalda ennetada, tuleb tegutseda ka vägivalla toimepanijatega, et anda neile oskused lahendada probleeme muul viisil. „On oluline, et ühiskond mõistab, et vägivaldse käitumine muutmine on võimalik ning see vastutus on inimesel endal. Kes on vägivaldne näiteks enda lähedaste suhtes, saab enda käitumise muutmiseks küsida nõu vägivallast loobumise tugiliinilt 660 6077. Täiskasvanud, kes muretsevad oma seksuaalsete mõtete või käitumise pärast või kes on kaotanud kontrolli oma seksuaalkäitumise üle, saavad pöörduda seksuaalkäitumise alasele nõustamisele Viljandi haiglas,“ rääkis Lauri.

Samuti on tegevuste mõjude hindamiseks oluline uurida seda, kuidas ennetuspoliitika toimib.

Head Uudised GoodNews