Avaleht Eesti elu Valitsus toetab Euroopa Liidu suunda kliimamuutustega kohanemisel ja linnade rohestamisel
Valitsus toetab Euroopa Liidu suunda kliimamuutustega kohanemisel ja linnade rohestamisel

Valitsus toetab Euroopa Liidu suunda kliimamuutustega kohanemisel ja linnade rohestamisel

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa kliimamuutustega kohanemise strateegia kohta. Eesti toetab Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia visiooni muuta Euroopa 2050. aastaks kliimamuutuste mõjuga kohanenud ühiskonnaks.

Üheks olulisemaks suundumuseks tehnoloogiliste lahenduste ja kliima-alase teadlikkuse tõstmise kõrval on looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtu edendamine ning seda eriti linnakeskkonnas, mis on kliimamuutustele haavatavam.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul toetab Eesti valitsus igati suunda soosida linnaloodust ja looduspõhiste lahenduste kasutuselevõttu. „Kliimamuutustega kohanemiseks peavad linnad muutuma keskkonnasõbralikuks. Ka Eesti on võtnud kursi selles suunas, et toetada linnadesse enamate rohealade rajamist, looduslähedaste mänguväljakute ja säästlike sademeveelahenduste ehitamist ning kortermajade sisehoovides betooni ja asfaldi asemele parkide ja aedade rajamist,“ lausus Mölder.

Sini- ja rohetaristu aitab linnakeskkonnas kliimakriisiga paremini toime tulla. Seni on Eestis küll linnaliste looduspõhiste lahenduste kasutuse kohta tuua vaid üksikud näited – nendeks on Viimsi vallas rajatud looduspõhised sademeveesüsteemid ja vett läbilaskvad autoparkla katendid, Tallinna kesklinna hoonete katustele paigaldatud mesilastarud, Tallinnasse rajatud kogukonnaaiad ning Pärnu ja Paljassaare rannaniitudel mäletsevad linnaveised. Peagi hakatakse toetama linnades elurikkuse suurendamist – näiteks niidukoosluste ja putukaväilade rajamist, millega parandatakse tolmeldajate seisundit linnalises keskkonnas.

Looduspõhiste lahenduste rakendamine on Eesti kohaliku omavalitsuse tasandil alles nn algusjärgus, seetõttu on Mölderi sõnul tähtis teema kohta rohkem infot jagada ning kutsuda ellu vastavad toetused. „Mitte ilmaasjata ei ole looduspõhised lahendused kohanemise strateegia fookusesse võetud – need minimeerivad kliimariske ning parandavad vastupanuvõimet kliimamuutustele,“ märkis keskkonnaminister.

Eestis pole küll kliimamuutustega kaasnevad kahjud veel nii suured kui mujal, kuid kulutused võivad kasvama hakata aina sagenevate tormide ja üleujutuste ning võõrliikide invasiooni tõttu, samuti ka uute taimehaiguste mõjul ja kooreüraski rüüste laienemisel.

Õigeaegsete kohanemismeetmetega on võimalik kliimamuutuse mõjuga kaasnevaid kulutusi oluliselt vähendada. Euroopa Komisjon on hinnanud kliimamuutusega kaasneva kahju suuruseks juba praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas. Konservatiivsete hinnangute põhjal toob üleilmne soojenemine 3°C võrra üle tööstusajastu eelse taseme ELi majandusele kaasa vähemalt 170 miljardi euro suuruse kahju aastas.

Euroopa Komisjoni kliimamuutustega kohanemise strateegia on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluvatest algatustest, millega soovitakse suurendada Euroopa ja laiemalt maailma vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendada haavatavust kliima mõju suhtes.