VIDEO I TLÜ rektori Tõnu Viigi inaugureerimisel kõneles president Kaljulaid
Rektor Tõnu Viigi inaugureerimisel lausus president Kersti Kaljulaid, et Tallinna Ülikoolist võiks teha Põhjamaade parima keskuse, kus mõtestatakse inimeseks kasvamise kõrget kunsti.
„Mulle on aastaid tundunud, et põhiline, mida tehnoloogilises maailmas elav ja tehnoloogiliste abivahendite paljusust hariduse omandamisel kasutav õppur peab koolist saama, on oskus olla inimene. See inimeseks olemise kõrge kunst. Ja teine oskus, mille vajadus on saanud ilmseks just pandeemia ajal, on oskus eri ainetundides omandatud faktiteadmisi siduda üheks tervikuks, mida võiks kutsuda füüsilise maailma mõistmise kunstiks,“ lisas president.
„Inimeseks olemise kõrge kunst on üks üldpädevus, mille arendamiseta me ei saa, aga mille kirjeldamisenigi me veel ei ole jõudnud. Mina püüan seda kirjeldada läbi millegi, millest oleme ilma jäänud nii-öelda loomulikus kasvamises ja arengus, aga ma ei suuda seda sõnastada, kuidas siis see inimeseks olemise kõrge kunsti õpe lasteaiast ülikoolini käib. Tallinna Ülikool, kus on oma koht pedagoogikal, aga ka ühiskonna mõtestamisega seotud muudel valdkondadel, sealhulgas hästi tugevasti just loomealadel, peaks olema see kõige tundlikum kõrgkoolikeskkond, kus me vajalikud lahendused leiame,“ lausus riigipea.
Kaljulaiu sõnul näitavad paljud teaduse seisukohalt absurdsete hoiakutega inimesed, et kuigi nad on koolid lõpetanud, puudub neil viis kasutada teadmisi, mis nad on koolist saanud. „Ainuke loodusteadustealal koolist saadud teadmine, millele eriti keegi vastu ei vaidle, on ilmselt gravitatsioonijõu olemasolu. Seda asjaolu on igapäevaelus lihtne testida ja raske arvestamata jätta. Aga kõige muu õpitu kasutamise võime on meil kohati ülimalt nõrk. Miks? Mina ei tea. Aga ma usun, et siin selle küsimuse esitamisest Tallinna Ülikooli rektori inaugureerimisel on kasu. Siin ülikoolis peaks olema väga palju neid, kes saavad aidata,“ lausus riigipea.
President Kaljulaid tõi ka välja, et pandeemiatingimustes pidi haridusmaastik üle maailma järsult ja aega viitmata kohanema tingimustega, kus silmast silma ja ühises füüsilises ruumis õppimine polnud võimalik, ent kõrgkoolides õppimise harjumused olid juba enne pandeemiat omajagu muutunud. „Abiturientidel ja tudengitel aasta-aastalt aina raskem ette kujutada, millise ameti või karjääriredeli nad endale pärast haridustee läbimist saavad: paljusid töid ja valdkondi, mis meid 30-40 aasta pärast ümbritsevad, ei ole ju veel olemaski. Ning paljud tänased ametid ja ülesanded muutuvad järgmiste aastakümnete jooksul tundmatuseni – või kaovad sootuks. Ainus võimalus ongi elukestev õpe,“ lausus riigipea.
Sündmusele paluti kõnelema veel haridusminister Liina Kersna, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, üliõpilaskonna juhatuse esimees Kristen Aigro jt.
Filosoofia teeneka professori Tõnu Viigi valis aastateks 2021–2026 rektoriks 1. veebruaril istungi pidanud 105-liikmeline valimiskogu, kuhu kuulusid ülikooli nõukogu ja senati liikmed ning kõik korralised professorid, samuti 21 tudengite esindajat.
Tõnu Viik on olnud Eesti Humanitaarinstituudi rektor ja juhtinud viis aastat ka TLÜ humanitaarteaduste instituuti. Aastal 2003 kaitses ta doktorikraadi Hegeli kultuurifenomenoloogiast Emory Ülikoolis Atlantas. Tema akadeemiline töö on seni keskendunud sellistele valdkondadele nagu kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria, fenomenoloogia, filosoofia ajalugu, kultuurisõlteline tähendusloome, kollektiivsed emotsioonid, õnn, armastus ja enesepete. Ülikooli kodulehel saab lugeda ka Tõnu Viigi visiooni ja näha rektori valimise käigus valminud intervjuusid.
Tõnu Viik on sündinud 12. juulil 1968.
