Avaleht Haridus Virumaa kolledž toetas üle poolesaja loodusainete õpetaja eesti keele oskust ja erialaseid pädevusi
Virumaa kolledž toetas üle poolesaja loodusainete õpetaja eesti keele oskust ja erialaseid pädevusi

Virumaa kolledž toetas üle poolesaja loodusainete õpetaja eesti keele oskust ja erialaseid pädevusi

Novembris jõudis TalTechi Virumaa kolledžis lõpusirgele esimene lend loodusainete mikrokraadiõppureid. Täiendõppes osales üle 50 inimese, kellest kolmandik soovib jätkata erialases tasemeõppes.

Kolmekuine loodusainete mikrokraadiprogramm sisaldas nii erialaõpet kui ka eesti keele tunde neile osalejatele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Erialast õpet viisid läbi oma valdkonna professionaalid Tallinna Ülikoolist, eesti keele taset aitasid tõsta TalTechi Virumaa kolledži õppejõud. Programmis osalenute seas oli nii pikaaegse töökogemusega õpetajaid, kes soovisid oma teadmisi värskendada, kui ka inimesi, kes alles kaaluvad õpetajaametisse asumist.

Tallinna Ülikooli poolne täiendõppe korraldamise koordinaator, üld- ja anorgaanilise keemia lektor Kert Martma märkis, et ülikoolile oli läbiviidav uudne mikrokvalifikatsioon oluline panus loodusteaduste õpetaja haridusse, mis esmakordselt leidis aset ülikoolist väljaspool ja just seal, kus seda kõige rohkem vaja.

“Õppe läbiviimine oli kahtlemata suureks väljakutseks nii õppejõududele, kellel tuli tavapärasest õppetööst ülikoolis veidi teistsugune süsteem üles ehitada, kui ka õppuritele, kellel olid pikad sisutihedad tööpäevad kombineerituna loodusteadustest ning keeleõppest. TalTechi ja Tallinna Ülikooli koostöös valminud mikrokraad on heaks näiteks, kus erinevad õppeasutused vahetavad omavahel kompetentse ning seeläbi valmib midagi uut, vajalikku ja huvitavat. Häid loodusteaduste õpetajaid on meie riiki hädasti vaja, sest see tagab õppurite huvi reaalteaduste vastu ning loodusteaduste jätkusuutliku säilimise ülikoolides,” kinnitas Martma.

“Maakonnas läbiviidud küsitlus näitas, et meil on terav puudus kõikidest loodusainete õpetajatest, keskmiselt 10-15 õpetajat igas valdkonnas. Heal tasemel eesti keeles loodusainete õpetamine Ida-Virumaa õpilastele on piirkonna arengu võtmetegur. Tallinnast ja Tartust ei tule maakonda piisavalt õpetajaid, seega tuleb astuda samme nende koolitamiseks kohapeal,” rõhutas Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht.

Ta usub, et mikrokvalifikatsioon andis osalejatele julguse karjääripöördeks. “Mitmed õppurid kinnitasid, et soovivad jätkata õpinguid loodusainete õpetajate tasemeõppes,” märkis Roosileht.

Õppuritele jäid õppetööst positiivselt meelde õuesõpe, laboratoorsed tööd ja professionaalsed õppejõud. Eraldi kiidusõnu pälvisid ka erialase eesti keele tunnid. Samuti peeti oluliseks võimalust õppida just Ida-Virumaal.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) 2018. aasta haridusvaldkonna prognoosi järgi peab haridussüsteem pakkuma aastail 2018 – 2025 vanusest tulenevat asendust üle Eesti 130 füüsika-, 100 keemia-, 120 geograafia- ja bioloogiaõpetajale ning 480 matemaatikaõpetajale. Tööeluks vajalike oskuste omandamisel suureneb täiendus- ja ümberõppe, sh mikrokraadide roll.

  • Praeguseks käivitunud üleminek eestikeelsele õppele süvendab õpetajate puudust. EHIS-e andmetel ei vastanud 2021/22. õppeaastal keeleoskusnõuetele või oli teadmata keeleoskuse tasemega umbes 2200 Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajat ehk ligi kümnendik õpetajaskonnast.