Home Eesti elu SALVESTIS AVAISTUNGIST I Riigikogu VII koosseisu kogunemisest möödub 30 aastat
SALVESTIS AVAISTUNGIST I Riigikogu VII koosseisu kogunemisest möödub 30 aastat

SALVESTIS AVAISTUNGIST I Riigikogu VII koosseisu kogunemisest möödub 30 aastat

Eesti taasiseseisvumise järel valitud esimese Riigikogu koosseisu kogunemisest möödub täna 30 aastat ning sel puhul toimub Toompea lossi Valges saalis VII Riigikogu liikmete taaskohtumine.

1992. aasta sügisel valitud Riigikogu liikmeid tervitab kohtumisel Riigikogu esimees Jüri Ratas, kelle sõnul kandis VII Riigikogu suurt ajaloolist vastutust taasiseseisvunud Eesti põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamisel ning põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmisel. „Riigikogu VII koosseis kujundas rahva esindajana Eestimaa arengusuunad, jäädes ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning võttes vastu otsuseid, mis teeniksid kõige paremal moel Eesti riigi ja rahva huve,“ ütles ta.

Ratase sõnul on iga parlamendikoosseis olnud oma nägu ning andnud olulise panuse Eesti arengusse, toetudes eelkäijate tööle ja ehitades edasi omariiklust. „Just ajaline distants aitab meil tõeliselt väärtustada Riigikogu VII koosseisu ning selle ettevaatavaid otsuseid ja tööd, millele oleme saanud rajada tänast ja saame rajada ka homset Eestit,“ lausus ta.

VII Riigikogu avaistungile on pühendatud ka näitus „Taastulemine. VII Riigikogu alustas“, mida saab sel nädalal vaadata Riigikogu istungisaali juures.

Eesti taasiseseisvumise järgsed esimesed Riigikogu valimised toimusid 1992. aasta 20. septembril ja 5. oktoobril tuli vastvalitud VII koosseis esimest korda kokku. Esimesel istungil ütles avasõnad Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Eerik-Juhan Truuväli ning seejärel andsid Riigikogu liikmed ametivande, mille luges ette vanim liige Jaan Kross. Istungil kuulati ära ka Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Vytautas Landsbergise tervitus.

Pärast päevakorra kinnitamist toimusid Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimised. Riigikogu esimeheks sai Ülo Nugis, esimeseks eseesimeheks Tunne Kelam ja teiseks aseesimeheks Edgar Savisaar.

Samuti toimusid VII Riigikogu avaistungil Eesti presidendi valimised. Riigikogus kandideerisid presidendiks rahvahääletusel kaks enim hääli saanud kandidaati: Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Salajasel hääletusel valiti 59 häälega presidendiks Meri, kes andis Riigikogu ees ametivande päev hiljem, 6. oktoobril. Riigikogu kuulas istungil ära ka Tiit Vähi valitsuse tagasiastumisavalduse ning võttis vastu otsuse valitsuse tagasiastumisest.

Lisaks otsustas Riigikogu moodustada Riigikogu Kantselei, mis tähistab täna 30 aasta möödumist enda taasloomisest, ning kehtestas ajutiselt Riigikogu kodukorra ja töökorra.

VII Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 30. septembrist 1992 kuni 10. märtsini 1995 ning võttis selle ajaga vastu 522 õigusakti, sealhulgas 169 seaduse tervikteksti.