Avaleht Kultuur Kultuuriajalugu Kultuuriajalugu! Johnny Cash läheb vanglasse
Kultuuriajalugu! Johnny Cash läheb vanglasse

Kultuuriajalugu! Johnny Cash läheb vanglasse

26. juulil 1972 kõnelesid kolm karmi näoga meest Ameerika Ühendriikide senati alakomisjoni ees vanglareformist. Kaks neist olid endised vangid. Kolmas oli Johnny Cash.

Plaadid „At Folsom Prison“ (millest sai mais 50 aastat) ja „At San Quentin“ (1969) pole ainukesed kontserdid, mida Cash on vanglates esitanud. „Ta tundis vangidele kaasa, sest paljuid ei lastud pärast karistuse kandmist välja,“ räägib tema noorim veli Tommy Cash.

Kauboilaulud esindasid vabaduse-, sõltumatuse-, oma sõnadega rääkimise ja oma tugevuse ideaale ning toetasid lindpriisid. Cash oli üks neid, kes hakkas ise endale lugusid kirjutama ja peagi peeti ebaprofessionaalseks, kui esitasid teiste laule. Singleid hakati vähem ja albumeid rohkem ostma.

21-aastane Cash nägi 1953. aastal filmi „Inside the Walls of Folsom Prison“ ja kirjutas loo „Folsom Prison Blues“, mis kaks aastat hiljem tegi temast staari. Read „I shot a man in Reno, just to watch him die“ olid lauldud ähvardavalt ja mitmed arvasid, et Cash teab, millest räägib. Tegelikult käis Cash ise trellide taga vaid purjutamise eest ja need olid sellised ühe öö asjad.

Cashi hakati aga vanglatesse kutsuma ja 1957. aastal andis ta Texases Huntsville’is esimese vanglakontserdi. 10 aastaga tegi Cash üle 30 vanglalaivi. Plaat otsustati lõpuks salvestada 1968. aastal. Suitsu ja hittlugude järgi haisev „At Folsom Prison“ andis uue hoo Cashi karjäärile, mis oli narkosõltuvuse tõttu kängu jäänud. Eks otsiti maist, otsiti sooja keha või amfetamiini, aga otsiti ka ebamaist, transtsendentsi ja teine leiti tihti esimese abil. Võssotski laulis, et aborigeenid sõid Cooki ära, kuna ajasid kokaga segi. Cashi tagasitulekuplaadi edu oli ilmselt eeskujuks ka Elvis Presley Memphise laivile.

Columbia Records ei viitsinud „Folsomit“ eriti reklaamida, kuid oli edust üllatunud. Inimõiguste teema oli Ameerikas kuum. Taibati, et vanglad pole tõhusad. Vangidest tehti lihtsalt paremad kurjategijad. 40 protsenti vangidest satub kolme aasta jooksul pärast vabanemist vanglasse tagasi. Filmis „Dark Blue“ teab Kurt Russell, et jubedaim vangla on San Quentin ja sinna ta ei tahaks.

Kui Cash saabus 1969 aprillis esinema koduosariigi Arkansase Cumminsi vanglasse, oli ta karjääri tipus. ABC oli just tellinud iganädalase „Johnny Cash Show“, mis tegi temast teletähe. Cumminsisse kutsus teda osariigi esimene vabariiklasest kuberner Winthrop Rockefeller. Cash oli demokraatide perest, aga rikka Rockefellerite suguvõsa esindaja meeldis talle ja ta osales Rockefelleri valimiskampaanias.

Sügavalt religioosne Cash annetas Cumminsi vangla kabeli ehituseks 5000 dollarit ja palus Rockefelleril teha sama. Jeesus pole memmekatele, arvas Cash. Saatan on memmekatele. Tänapäeva Cummins pole see õel koht, mis 1970. aastal tunnistati kasutuskõlbmatuks. Tänapäeva Cummins on kaasaegne vangla, aga Cashi abil valminud kabel on seal alles.

Cash soovitas eraldada kogenud ja algajatest kurjategijad, vältida pisikurjategijate vanglasse sattumist, keskenduda karistamise asemel parandamisele ja valmistada vange ette vabanemiseks, et nad tagasi ei satuks. Cashi mõju võttis kõige paremini kokku üks senaatoritest, kelle ees ta 1972. aastal kõneles: „Me vajame rohkem Johnny Cashe.“

Konstantin Kuningas

Kommentaarid