PSÜHHOLOOG: Karistamise asemel tuleks õppida oma last kuulama
„Vanem peab suutma end kehtestada vägivallata,“ ütles psühholoog Auli Andersalu-Targo. „Hullem kui aineline puudus on see, kui oma last ei kuulata ega märgata.“
Tallinna Kesklinna Valitsus alustab aprillis lapsevanematele suunatud programmiga „Lastevanemate kool“, kus psühholoogid jagavad praktilisi nõuandeid lapse kasvatamiseks.
Üks lektoritest, psühholoog Auli Andersalu-Targo on käinud aastaid lastekaitseliidu kaudu koolitamas kiusamisest vabu lasteaedu. Karistamisest ja premeerimisest psühholoog head ei arva, sest mida rohkem ja kauem neid kasutada, seda suuremat pingutust see vanemalt nõuab.
“Kui alguses pakun väikest präänikut, siis mõne aja pärast oleks vaja suuremat, et ta ennast kokku võtaks ja pingutaks,“ ütles Andersalu-Targo.
„Järgmisena on vaja veel suuremat preemiat. Kuskil tuleb piir ette. Karistusega sama lugu. Karmimaid karistusi tuleb hakata välja mõtlema. Lapsele tuleb anda kogeda tagajärgi, mis on realistlikud. Politseiga ähvardamine siin ei mõju. Need teod peavad olema ka otseselt halva teoga seotud. Kui laps näiteks tormab nädalavahetusel rõõmsalt tuppa poriste jalatsitega, sinna, kus vanem on just lapiga üle käinud, siis ei toimi koduarest, sest see pole seotud otseselt tegevusega. Otseselt võiks mõjuda see, kui laps peab pori ise ära koristama,” lisas ta.
Füüsiline karistus ei ole tema sõnul üldse sobiv.
“Kui vanem saadab lapsele laksu sõnumi, siis tegelikult ei ole ju vanema eesmärk lapsele haiget teha, vaid ta tahab talle öelda midagi muud. Kasvõi seda, et lõpeta ära, mul on valus, mul on häbi, ma ei oska…see võiks olla sõnum. Vanemad jõuavad kahjuks enne karistamiseni, kui nad jõuavad sõnumi panna sõnadesse ja seda lapsele väljendada. Tulekski mõelda, mida tegelikult öelda tahad? See teadlikkus on paljudel täiskasvanutel üsna nõrguke,” rääkis Andersalu-Targo.
Psühholoogi sõnul on lapsi kasvatades oluline tegeleda vajaduste, tunnete ja väärtustega.
„Need on nii lihtsad ja iseenesestmõistetava teemad, kuid samas niivõrd olulised,“ ütles Andersalu-Targo.
„Olen tõsiselt veendunud, et vanemad saavad palju kodus ära teha. Koolipsühholoogina töötades näen, et vanem kas ei tea, ei tule selle peale või on mingil muul põhjusel väga lihtsad asjad tegemata jätnud. Kui lapse põhivajadused, mis on kõige elementaarsed nagu uni ja toit, on rahuldamata või ei ole kodus piisavalt turvaline õhkkond, siis algavad probleemid. Kui laps saabub lasteaeda või kooli, temast palju tegutsejat ei ole. Ta tunneb end kehvalt ja elab kas teiste peal välja või tõmbub endasse, ei õpi, ei ole kaasas. Vanem peab kõigepealt enda eest hoolitsema, siis ta saab hoolt kanda ka selle eest, kes vajab tema abi,“ lisas ta.
Andersalu-Targo usub, et need teadmised, mida lastevanemate kool aitab ennetada ja toime tulla laste erinevate käitumisprobleemide ja arenguküsimustega.
„Kool aitab vähendada ka vanemate stressi ja tugevdada perede üldist toimetulekut,“ märkis Andersalu-Targo.
Psühholoog on kindel, et lastele tuleb anda häid puudutusi.
“Tuleks mõelda, et mis juhtub siis, kui laps kogeb oma elus rohkem valusaid puudutusi,“ seletas Andersalu-Targo.
„Mis kogemusega ta ellu läheb? Milline täiskasvanu temast saab? Millised intiimsuhted tal saavad olema? Ka sellised väikesed asjad on tähtsad. Kui lapsel veel väga palju sõnu ei ole, siis on kõik näha tema kehakeelest,” arutles Andersalu-Targo.
Loe intervjuud SIIT!
