Arvuti ja ühiskond eetilisest vaatevinklist
Kiirelt arenevad uued tehnoloogiad muudavad meie tavapäraseid käitumismudeleid või pakuvad sootuks uusi võimalusi. Uued tegutsemisviisid peavad saama moraalse hinnangu, millised neist teguviisidest on eetiliselt õiged ja head, millised mitte.
Ühiskonna ja arvuti suhete puhul võib eristada sotsioloogilist ja eetilist lähenemist. Sotsioloogid uurivad arvuti otsest mõju ühiskonnale, küsides näiteks, kas ja kuidas on arvuti meie ühiskonda juba muutnud ning millised arengud ootavad ees tulevikus. Muutuse teevad läbi ka moraaliga seotud mõisted ning uuesti tuleb läbi vaadata meie arusaamad õigustest ja kohustustest. See ongi eetika ülesanne. Paraku jäävad sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused majanduslike ja tehnoloogiliste kõrval sageli tähelepanuta.
Arvutiprofessionaalid peaksid olema esimesed, kes eetilised probleemid ära tunnevad ja neile adekvaatseid lahendusi pakuvad. Nad peaksid mõistma probleemide tekkimise põhjuseid ja võimalikke alternatiive. Tegelikkuses on olukord arvatavasti pisut teine. Kindlasti leidub mitmeid arvutitega seotud elukutsete esindajaid, kes eetilistele probleemidele küllaldaselt tähelepanu ei oska pöörata.
Arvutitehnika areng võimaldab palju paindlikumaid tööharjumusi. Loomulikult muudab see elu mõneti mugavamaks – pole ju alati vahet, kus ja millal töökohustusi täidetakse. Samas on sellisel arengusuunal ka puudusi. Tänu arvutite laialdasele kasutusele väheneb töökohas sotsiaalne suhtlus, kehakeel jm mitteverbaalne suhtlus kaotab oma rolli. On teada, et tööle minek ja sealt tulek tähistavad psühholoogilist ruumi, mis aitab tööpaika kodust, tööaega puhkusest eraldada, töö ja puhkuse selge eristamine aitab aga inimesel paremini lõõgastuda ja vältida stressi. Kodus töötamine ja tööga seotud küsimuste lahendamine interneti teel võib suurendada sotsiaalset isoleeritust. Pole kindel, kuidas suurenenud ajalis-ruumiline paindlikkus indiviididele ja ettevõtetele pikema aja jooksul mõjub. Millisel moel tagada, et kahjud nii ettevõttele kui ka eraisikule oleksid sellise muutunud tööaja planeerimise viisi korral võimalikud väikesed? Kuidas peaksid käituma ettevõtted – kas neil on kohustus töötajaid mingil viisil toetada või on nõudmised kodukontoris töötavate inimeste olukorda leevendada kohatud, sest see ei vajagi parandamist?
Vaata ka: kutse-eetika, eetika ettevõttes
Allikas: TÜ EETIKAVEEB
Uuri lähemalt SIIT!
