Home Haridus Disainmõtlemine selgitab, miks noored suudavad täiskasvanutest leidlikumad olla
Disainmõtlemine selgitab, miks noored suudavad täiskasvanutest leidlikumad olla

Disainmõtlemine selgitab, miks noored suudavad täiskasvanutest leidlikumad olla

Disainmõtlemist leiab üha rohkemates kooliprogrammides, koolitustel ja konverentsidel, kuid paljudel on veel arusaam, et tegemist on mingi kujundajatele mõeldud tööviisiga.

„Disainmõtlemine on oma olemuselt disaineritele omane mõtlemisviis, aga sellest on kõvasti abi ka kõikidele teistele alates kooliõpilastest, õpetajate, ärijuhtide, müügimeeste ja oma äri asutajateni,“ selgitas digiõppeprogrammi Solve For Tomorrow seminaril üles astunud Markko Karu, kes kujundas näiteks Kanal 2 ja selle sõsarkanalite värsked logod. „Disainmõtlemisega üritame mõista oma toote, teenuse, idee või muu sellise kasutajat ja teha selgeks, mis eesmärgil me üldse midagi teeme.“

Disainmõtlemine on loominguline probleemilahendamise viis, mis sarnaneb disainerite loomeprotsessile, millega üritatakse leida probleemile kõige lihtsam ja loomulikum lahendus. Kusjuures oluline on üldse esmalt mõista, millist probleemi on lahendada vaja.

„Näiteks tellib keegi sinult silla. Esmalt hakkan kohe mõtlema, et kas teha kaarsild, rippsild ja nii edasi. Alustama peaks aga hoopis sellest, et selgeks teha, milleks silda üldse vaja on. Kui selgub, et silda on vaja sõnumi teisele kaldale viimiseks, siis see avab kohe uued alternatiivid. Äkki saab silla asemel kasutada hoopis telefoni, et see sõnum kohale viia,“ lausus Karu. Hea disaineri tähtsaim oskus on võime märgata, eristada, kirjeldada ja seejärel lahendada probleemi. See on ka disainmõtlemise keskmeks.

Karu sõnul on disainmõtlemises mõneti kõige osavamad just lapsed, kuna nende mõtlemine ei ole veel nii-öelda ära rikutud. „Noortele on alati palju huvitavaid ideid, sest neil pole veel kogemust, kuidas asju „õigesti“ tehakse. Seega julgevad nad pakkuda välja mõtteid, mille täiskasvanud juba eos maha matavad. Täiskasvanud teevad asju kindla peale, aga noortele meeldib mängida. Igasugune mäng pole aga midagi muud kui katsetamine ilma kartuseta ebaõnnestuda,“ märkis Karu.

Probleemi põhjalik uurimine ja oma lahenduse reaalselt inimeste peal katsetamine on disainmõtlemise juures suure tähtsusega, sest ka iga ebaõnnestumine annab alati olulist informatsiooni. Ja lisaks tuleb alati üritada välja astuda enda vaatevinklist. Karu tõi näite restoranist, mis tellis endale uue serviisi. Kunstnik tegi väga ilusa serviisi valmis, kuid kliendid polnud rahul. Selgus, et kunstnik oli vasakukäeline ja ta polnud oma serviisi kordagi teiste inimeste peal katsetanud ega prototüüpi loonud.

Disainmõtlemise koolitus toimus Solve For Tomorrow’ võistlusel kaasa löövatele noortele just eesmärgiga õpetada, kuidas oma väljamõeldud ideid ja lahendusi lihvida ja arendada, kuna sellel õppeaastal tegeleb programm sellega, kuidas noored saaksid ise luua mõistliku tasakaalu veebis veedetud aja ja reaalse maailma vahel, seda siis mingi uue toote, teenuse, rakenduse või muu idee abil.