Keskkonnakomisjon arutas riigikontrolli aruannet biojäätmete ringlussevõtu kohta
Riigikogu keskkonnakomisjon arutas 25. märtsi istungil riigikontrolli aruandeid biojäätmete ringlussevõtu ja prügilate järelevalve kohta, milles tuuakse esile jäätmekäitluse korraldamisega seotud probleemid.
„Biojäätmeid kogutakse liigiti vaid pisut üle pooltes omavalitsustes. Biojäätmete ringlusse võtmisel ei ole viimastel aastatel toimunud suuri muutusi. Nii jätkates ei täida Eesti EL-is võetud ringlussevõtu kohustusi aastaks 2025,“ ütles komisjoni esimees Yoko Alender.
Aruandes tuuakse välja, et biojäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt aitab saavutada olmejäätmete ringlussevõtu eesmärke ning samas aitab kaasa ka mitmete teiste valdkondade – näiteks ringmajanduse, majanduse kliimaneutraalsuse – eesmärkide saavutamisele.
“Soovime analüüsida keskkonnaministeeriumi tegevust kohalike omavalitsuste motiveerimisel biojäätmete liigiti kogumisel ja ringlusse suunamisel, samuti seda, mil moel parandada järelevalvet, vähendada pettuste riski ja tagada prügilate võrdne kohtlemine,” selgitas Alender.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja rõhutas, et keskkonna seisukohalt on kõige parem jäätmed ringlusse võtta. Samas märkis ta, et selle võimaluse puudumisel tuleks need energia saamiseks põletada. „Kõige kehvem variant on jäätmete ladestamine,“ ütles Metsoja. Ta nõustus auditis toodud seisukohaga, et mõistlikuks lahenduseks on, kui ringlussevõtuks mittesobivad jäätmed jõuaksid kõik põletusse ja ladestamist ei toimuks. Samas ei ole süsteemselt lahendatud biojäätmete kogumise ja käitlemisega seotud probleemid. Sageli satuvad hoolikalt kogutud biojäätmed segaolmejäätmete hulka.
Eestis on viis tegutsevat olmejäätmete prügilat. 2019. aasta andmete põhjal ladestati nendes kokku 175 000 tonni jäätmeid. Jäätmete ladestamisele kehtib saastetasu, mille eesmärk on muuta jäätmete ladestamine kallimaks kui nende taaskasutamine või ringlussevõtt. Jäätmete taaskasutamisena näidatud tegevused peavad olema täpselt reguleeritud, et taaskasutuse nimetuse all ei toimuks jäätmetega skeemitamist, millega hoidutakse saastetasu maksmisest. Rahvusvahelised organisatsioonid on korduvalt soovitanud rakendada Eestis jäätmepõletusmaksu, mis motiveeriks segaolmejäätmetest biojäätmed välja sortima. Sellist maksu Eestis praegu ei ole.
Riigikontrolli hinnangul ei hoia keskkonnaameti ega keskkonnainspektsiooni kontrolltegevus ära prügilates jäätmete taaskasutuse kuritarvitusi ega vähenda pettusteriski. Auditis viidataksegi märkimisväärsele ohule, et prügilates käib jäätmetega skeemitamine ja taaskasutuse nime all toimub tegelikult jäätmete ladestamine, mille eest jäetakse maksmata saastetasu.
Riigikontrolli ülevaate „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“ ja auditi „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“ aruannete analüüsile kutsuti riigikontrolli, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi esindajad.
