Avaleht Eesti elu Helika Saar: me ju kõik oleme ühe asja eest väljas – et Eesti elu paremaks läheks!
Helika Saar: me ju kõik oleme ühe asja eest väljas – et Eesti elu paremaks läheks!

Helika Saar: me ju kõik oleme ühe asja eest väljas – et Eesti elu paremaks läheks!

Eesti Inimõiguste Keskus koos erinevaid vabaühendusi liitva võrdse kohtlemise võrgustikuga kogub inimeste kogemusi ja arvamusi seoses inimõiguste olukorraga Eestis. Lugusid saab jagada, vastates lihtsale veebiküsitlusele ja osaledes maakondlikel aruteluõhtutel üle Eesti. Kogutud infole tuginedes esitab võrgustik juulis Eesti kolmanda korralise inimõiguste ülevaatuse raames ÜRO-le variraporti.

Inimõiguste ülevaatuse aluseks on erinevad omavahel sõltumatud aruanded. Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne sõnas, et vastukaaluks Eesti riiklikule raportile esitab võrdse kohtlemise võrgustik ÜRO-le omapoolse aruande. “Kui välisministeeriumi raport on vaade inimõigustele riikliku pilgu läbi, siis valitsusväliste organisatsioonide roll on viia rahvusvahelisele tasandile just rahva hääl,” lisas Rünne.

Ülevaatusel on Eesti maailma riikide suurendatud tähelepanu all ja variraport võimaldab tuua Eesti riigi inimõiguste kitsaskohtadele rahvusvaheline tähelepanu. “Variraporti eesmärk on anda terviklik ja usaldusväärne ülevaade inimõiguste tegelikust olukorrast Eestis,” ütles võrgustiku liikmesorganisatsiooni Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

Selleks, et variraport peegeldaks ausalt Eesti olukorda, tugineb see lisaks ekspertide kirjutatud aruannetele ka sellele, kuidas rahvas inimõiguste olukorda riigis hindab. “Selle raporti puhul on iga inimese panus väga oluline, sest me kõik näeme, mis meil ühiskonnas vajaks parendamist. Me ju kõik oleme ühe asja eest väljas – et Eesti elu paremaks läheks,” rõhutas Eesti inimeste tagasiside tähtsust Helika Saar, võrgustiku liikmesorganisatsiooni Lastekaitse Liidu lapse õiguste programmi koordinaator.

Eesti inimesed saavad anda oma panuse sellesse, et inimõiguste olukord Eestis veel paremaks muutuks, täites veebiküsitluse aadressil www.inimõigused.ee või jagades kogemusi avalikel kohtumistel. Üritused “Tõde ja õigused” toimuvad seitsmes linnas: 19. veebruaril Raplas, 4. märtsil Narvas, 11. märtsil Kuressaares, 12. märtsil Pärnus, 17. märtsil Rõuges, 19. märtsil Jõgeval ja 26. märtsil Tapal.

Jaanuaris 2021 ootab Eestit ÜRO inimõiguste nõukogus ees kolmas korraline ülevaatus, mil teised riigid hindavad tööd, mida Eesti on viimase viie aasta jooksul teinud inimõiguste tagamiseks ja jagavad soovitusi, kuidas Eesti saaks veel paremini rahva õigusi kaitsta.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga