1. Avaleht
  2. Poliitika
  3. President Karis Helsingis: Soome liitumine NATOga tugevdaks oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut
President Karis Helsingis: Soome liitumine NATOga tugevdaks oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut

President Karis Helsingis: Soome liitumine NATOga tugevdaks oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut

President Alar Karis ütles 11. mail Helsingis toimunud kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistöga, et Eesti toetab nii Soome kui ka Rootsi võimalikku liitumist NATOga, sest see tugevdab oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut.

„Soome ja Rootsi liitumine NATOga annaks olulise panuse Läänemere piirkonna julgeolekusse,“ ütles president Karis. „See mõjutaks oluliselt Põhja-Balti kaitsekoostööd ning seda, kuidas NATO meie regioonis tegutseb.“

President Karise hinnangul ei ole Venemaal ressursse märkimisväärseks sõjalise jõu demonstreerimiseks meie piirkonnas vastusena Soome ja Rootsi liikmelisusele NATO-s, kuid ta pidas võimalikuks küber- või hübriidoperatsioone. „Eesti seisab Soome kõrval ja toetab nii poliitiliselt kui praktiliselt,“ ütles president Karis.

Rääkides Euroopa julgeolekuolukorrast ütles president Karis, et esmatähtis on nii  Ukraina võiduga sõja lõpp kui ka Euroopa riikide energiasõltumatus ning julgeolek. „Praegu on oluline toetada Ukrainat ja jätkuvalt survestada sanktsioonidega Venemaad,“ ütles Karis. „Euroopa Liidus kokku lepitud majandussanktsioone pole võimalik leevendada enne sõjakahjude hüvitamist.“

Riigipead rõhutasid vajadust energiasõltumatuse saavutamiseks süvendada regionaalset koostööd. „Eesti ja Soome koostöö LNG ujuvterminali rajamisel on märkimisväärne samm selles suunas. Samuti peame olema nutikad regionaalse taastuvenergia koostöö süvendamise osas,“ ütles president Karis.

Riigipeade kohtumisele eelnenud Tuglase Seltsi 40. aastapäeva piduliku seminari tervituskõnes ütles president Karis, et Eesti ja Soome suhted ning saatused on tihedalt põimunud. „Soomel on lõunapool lahte miljon sõpra,“ ütles riigipea. „Eesti sai riigina astuda Soome kõrvale ÜRO-s 31 aastat tagasi, kui taastasime iseseisvuse. Euroopa Liidus põimusid meie teed 18 aasta eest. Oleme nendes organisatsioonides olnud teineteisele head partnerid. Nüüd on võimalik, et Soome astub Eesti kõrvale NATO-s, mis põimib kokku ka meie riikide ja rahvaste julgeoleku.“

President Karis soovis seltsile julget tulevikku vaatamist ja uuenduslikku meelt, et ka järgnevatel aastakümnetel oleks põhjust kokku tulla ning kahe rahva ja riigi laialdasest kultuurikoostööst rõõmu tunda ja edasisi sihte seada.

Veel külastas president Karis Helsingis Soome innovatsioonifondi SITRA ning kohtus Soome akadeemiliste organisatsioonide esindajatega.

Heade uudiste portaal avaldab presidendi kõne täismahus ja muutmata kujul.

Vabariigi Presidendi Alar Karise tervituskõne Tuglase Seltsi aastapäeval

Hea kolleeg Sauli, Soome Eesti sõbrad ja Eesti Soome sõbrad!

Ütlen ilma pikema jututa kohe alguseks ära selle kõige olulisema – head Tuglase Seltsi 40. aastapäeva!

Siin saalis on palju neid, kelle jaoks meie kahe riigi ja rahva ja kultuuri vaheline mõistmine ning koos olemine ja koostöö on südame asi, ja paljudele elu töö. Aitäh teile!

Lydia Koidula kirjutas aastal 1881 Soome sillast nõnda:

Silla otsad ühendatud

Kandes ühte isamaad

Tõe templiks pühendatud…

Nägu – millal tõeks saad?!

See tekst oli Eesti sajakroonisel rahatähe tagumisel küljel, seal kus on kujutatud Põhja-Eesti pankrannikut.  Rannik, kust see sild algab, või lõpeb, oleneb kumba pidi vaadata.

Seda kujundlikku silda ei ehita ministeeriumid, ülikoolid või äriühingud. Seda ehitavad inimesed. Inimesed nagu teie.

Ilma Tuglase Seltsita oleks meil vaid mõtteline sild, aga täna on meil see sild täis elu, ühistegevusi ja ühiselt tehtud ajalugu, mis peab olema ka meie pikaajaliste heade suhete vundamendiks. Raamatututvustused, näitused, kultuurireisid, ajakiri Elo, keeletunnid soomlastele ja eestlastele, seltsitegevus üle kogu Soome, raamatukogu, ja muidugi Mardilaat. Ühishingamist oleks teieta vähem, ja selle võrra meie meel ja keel vaesem.

Eesti ja Soome läbikäimist on ikka aidanud meie ühine salakeel – krüpteeritud keel, mida keegi teine ei suuda lahti muukida. See salakeel ühendab meid nähtamatu nabanöörina ja teineteise keele täielik mõistmine, keeleõpe, teineteise kirjanduse tõlkimine peab alati jääma. Ka seeläbi kindlustame, et saame tulevikus koos veel tugevamad ja õnnelikumad olla.

Eesti ja Soome majandused on põimunud ning lõimunud on inimestevahelised suhted ja saatused. Iga kahekümnes eestlane elab Soomes. Tiheda läbikäimisega harjutakse kiiresti ja seda varsti isegi ei märgata. Nagu ei märka me karget ja puhast põhjamaa õhku enda ümber. Sa tead, et see on alati olemas ja kindel. Tundsime sellest vahetust läbikäimisest suurt puudust iseäranis koroonapandeemia aastatel, mil palju kahjuks ära jäi või lükkus tulevikku. Nüüd saab see tugev inimestevaheline sild taas toimida ja mida rohkem omavahel läbi käime, seda tugevamad oleme.

Soomel on lõunapool lahte miljon sõpra. Eesti sai riigina astuda Soome kõrvale ÜRO-s 31 aastat tagasi, kui taastasime iseseisvuse. Euroopa Liidus põimusid meie teed 18 aasta eest. Oleme nendes organisatsioonides olnud teineteisele head partnerid. Nüüd on võimalik, et Soome astub Eesti kõrvale NATO-s, mis põimib kokku ka meie riikide ja rahvaste julgeoleku. President Putini alustatud täiemahuline sõda Ukrainas on murendanud Euroopa ja kogu demokraatliku maailma senist julgeolekupilti. Paljud riigid on kardinaalselt muutnud oma välis- ja julgeolekupoliitika tõekspidamisi.

Tallinnas ja Helsingis näeme me ühtemoodi selgelt, kes on agressor ja kes ohver, kui ettearvamatu, küüniline ja brutaalne võib olla valitsus, kes alustas Euroopa südames Teise maailmasõja järel oma naabri vastu ohvriterohkeimat sõda. Ukraina väsimatu toetamine tugevdab ka meid endid. Ka siin on põhjus, miks me ei tohi väsida ja lootust kaotada.

Lõpetuseks tagasi meie tänase päeva nimikangelase juurde.

Friedebert Tuglas kirjutas 1925. aastal Helsingist oma Elole nii: „Armsakene, olen ainult paar päeva olnud Sinust eemal, ja juba näib, nagu oleks kulunud igavik. Võib-olla, on see tõesti hea, et me pisut lahus oleme, kuid siiski, siiski… /…/ Kuidas saaks nii korraldada, et siis üksteise juures oleks, kui just eriti seda tahad, kuna igaval, argipäevasel tujul üksteisest kergesti võiks eemal olla!…

Nii nagu Friedebert ei saanud ilma Elota ja Elo ilma Tuklata, nii ei saa meie ilma soomlasteta ja teie ilma eestlasteta. Igaval argipäevalgi võiksime koos olla.

Tuglas elas oma ajast ees. Soovin ka Tuglase Seltsile julget tulevikku vaatamist ja uuenduslikku meelt, et ka järgnevatel aastakümnetel oleks põhjust kokku tulla ning kahe rahva ja riigi laialdasest kultuurikoostööst rõõmu tunda ja edasisi sihte seada.

Tänaseks soovin aga head peotuju!

  • President Karise tervituskõne Tuglase Seltsi 40. aastapäeval.
Head Uudised GoodNews