Riigikogus oli pikk päev: lennundus, rahvastikuregister, vedelkütus
Riigikogu ees esines 19. jaanuaril poliitilise avaldusega peaminister Kaja Kallas, kes märkis oma sõnavõtus, et pinged meie piirkonnas on kasvanud erakordselt suureks ja ta tegi ettepanekud Eesti julgeoleku tugevdamiseks.
„Ettekäändel, et NATO ohustab Venemaa julgeolekut, on Kreml kasvatanud oma sõjalist ülekaalu NATO idapiiri vastas,“ ütles Kallas. Tema sõnul näeme agressiivse stsenaariumiga suuremahulisi sõjalisi õppusi, mille puhul trikitatakse rahvusvaheliste relvastuskontrolli nõuete täitmisega.
Peaminister rääkis, et Venemaa on esitanud nõudmised NATO laienemise peatamiseks ning lausa selle tagasi pööramiseks ja NATO kollektiivkaitse meie regioonis sisuliselt kaotamiseks. „Kuuleme nüüd sõnaselgelt seda, millele oleme ise pikka aega osundanud: Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle.“
Kallas kinnitas, et Venemaa nõudmistele Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes muutusi teha ei anta järele. „Relva ähvardusel läbirääkimisi ei toimu,“ ütles Kallas. Seda kinnitas tema sõnul ka möödunud nädala NATO-Vene kohtumine, kus 30lt NATO liitlaselt kõlas ühine resoluutne sõnum: Venemaa ei saa sõnaõigust NATO otsuste üle. „Eesti tegutses aktiivselt selle nimel, et NATO räägiks tugeval ja ühisel häälel,“ ütles peaminister.
Ta lisas, et arvestades Eesti geograafilist asukohta ning seda, et esitatud nõudmised käivad osalt ka meie kohta, siis on meie ees eluliselt olulised küsimused, mis määravad ka alanud aasta julgeoleku- ja välispoliitika fookuse. Peaministri sõnul peame tegutsema targalt ja otsustavalt ning ta tutvustas nelja valitsuse tegutsemisvaldkonda:
Töötada jätkuvalt selle nimel, et hoida ühtset ja selget joont NATOs. „Räägime pidevalt oma liitlastega. Me võime Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset,“ tutvustas Kallas.
Teiseks igakülgne toetus Ukrainale. Euroopa Liit on peaministri sõnutsi koostöös Ameerika Ühendriikidega välja töötamas jõulist sanktsioonipaketti juhuks, kui Venemaa eskaleerib sõjategevust Ukrainas. Lisaks tarnib Eesti koostöös Saksamaaga tarnime Ukrainale Eesti ettevõtte toodetud välihaigla.
Kolmanda punktina nimetas peaminister NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamist veel kiiremas tempos.
Neljandana punktina tõi Kallas esile, et ka Eesti enda panus julgeolekusse peab kasvama ja kasvama kohe nüüd ning sel põhjusel andis ta nädalapäevad tagasi ministritele ülesande koondada konkreetsed ettepanekud riigikaitse arengukava kiirendatud elluviimiseks. Ta ütles, et valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele lähiaastatel 380 miljoni euro ulatuses, et suudaksime tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui hübriidohtude vastu. „Suurendame Kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muu hulgas tõstame Siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi,“ rääkis Kallas.
„Need sammud on ka signaaliks kõigile teistele, et võtame oma julgeolekut tõsiselt ja et oleme valmis sõnade kõrval ka tegudeks,“ lisas peaminister.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson (RE), Jaak Juske (SDE), Leo Kunnas (EKRE), Urmas Reinsalu (I) ja Enn Eesmaa (K).
Riigikogu võttis vastu kaks seadust
Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse (423 SE) eesmärgiks on luua võimalused Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvesse võtmiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ning selle läbi ühtlasi ekspordi soodustamine. Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatused jagunevad kaheks: enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahule: mahtu suurendatakse seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (470 SE) kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Seadusega võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid. Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Kui laeva juhtiv isik juhib laeva alla kuue kuu jooksvas aastas või on juhtinud seda eelmisel kalendriaastal vaid kuus kuud – vähemalt ühe aluse esinemise korral on laevapere liikmel õigus ilma kvalifikatsiooni tõendavate dokumentideta siseveelaeva juhtida. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.
Läbirääkimistel võttis sõna Annely Akkermann (RE).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (439 SE) luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tegevuse „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ rakendamiseks, samuti lükatakse ELi üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid MAKi meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Lisaks tehakse kaks tehnilist muudatust. Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks. MAKi meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAKi rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. aasta 1. juulilt 2025. aasta 1. juulini.
Läbirääkimistel võtsid sõna Merry Aart (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE), Tarmo Tamm (K) ja Aivar Kokk (I).
Esimese lugemise läbis seitse eelnõud
Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ajakohastatakse lennundusseaduse sätteid maapealse teeninduse, lennutegevuse, seal hulgas mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni kohta. Muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka riigilõivuseadust.
Eelnõuga võetakse täielikult üle ELi vastav direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Seadust täiendatakse peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, seal hulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse ELi nõuetega.
Lisaks on seaduse muutmise eesmärk lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni, arvestades ELi uusi taustakontrolli nõudeid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Henn Põlluaas (EKRE) ja Mihhail Stalnuhhin (K).
Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (494 SE) muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS). Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.
RRSi, PKTSi, KonSi ja RLSi muutmise seaduse eelnõu peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRSi ja PKTSi menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks saab osadel juhtudel turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt.
Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest.
Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner (I).
Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõuga (487 SE) luuakse riigisisene regulatsioon Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmides kavandatud tulemuste saavutamiseks. Samuti reguleeritakse ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ette nähtud välistoetuse kasutuselevõttu.
Eelnõu näeb ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise korra, samuti volitused toetuse andmise ja kasutamise tingimuste kehtestamiseks. Eelnõu reguleerib toetuse saamise kohta avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimist ja auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi.
Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad ELi määrused. Eelnõu on kavandatud nende ELi määruste rakendamisseadusena.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE) ja Andres Metsoja (I).
Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist.
Kehtiv seadus võimaldab enne müüki teha üksnes formaalset kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. Enne müüki on ostja kohustatud müüjale suuliselt teatama kütuse kasutusotstarbe. Seega ei ole tegelikkuses eriotstarbelise diislikütuse ostmisel hetkel piiranguid ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele isikutele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus.
Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Riina Sikkut (SDE) ja Merry Aart (EKRE).
Kokk tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget ja vastu oli 38.
Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) lahendatakse seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid ja viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega. Peamiselt on tegemist erinevate tehnilist laadi muudatustega, et parandada õigusselgust ja muuta hankekorraldust paindlikumaks.
Hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused muudavad riigihanke menetluse ja ka hankelepingute täitmise hankija jaoks paindlikumaks ning võimaldavad hankijal riigihanke tingimuste seadmisel paremini arvestada konkreetse riigihanke eripärade ja vastava turuolukorraga. Heastamist ja hankepassi puudutavad muudatused vähendavad nii hankijate töö-, kui ka ettevõtjate halduskoormust.
Euroopa Komisjoni etteheidete alusel tehtavatest muudatustest kaks on tehnilist laadi ja puudutavad hankijate vahelise koostöö ühe eelduse, st avatud turul toimuva tegevuse protsendimäära arvutamist ning innovatsioonipartnerluse korral riigihanke alusdokumentides sisalduva kirjelduse täpsust.
Kaks muudatust puudutavad võistleva dialoogi korral eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimiste lubamist, mis selle menetluse iseloomu arvestades võib olla hankelepingu tingimuste lõplikuks paika panekuks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda. Muudatus võimaldab paindlikkust, mis on võistleva dialoogi kasutamisel kvaliteetse tulemuse saavutamiseks määrava tähtsusega.
Ülejäänud kaks muudatust käsitlevad hindamiskriteeriumide seadmisel nende osakaalude määramist kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, tähtsuse järjekorras. Kuigi hankijad on harjunud hindamiskriteeriumidele kindlaid osakaalusid määrama, mis on ka kõige läbipaistvam ja kontrollitavam viis ning tagab kõige paremini pakkumuste hindamisel ettevõtjate võrdse kohtlemise, võib lisatav paindlikkus aidata teatud juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele.
Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (471 SE) kiidab heaks muudatused, mis puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni. Muudatuste kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga vangistatud. Reederil tuleb siis jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani.
Muudatuste siseriiklikult rakendamiseks on Sotsiaalministeerium algatanud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seadust vastavalt konventsiooni muudatustele. Muudatused mõjutavad reedereid, kelle laevadel on meretöötunnistus.
Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ja see jõustus Eesti suhtes 5. mail 2017. Meretöö konventsiooni muudatused jõustuvad Eesti suhtes kuus kuud pärast seda, kui Eesti on teatanud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile muudatuse heakskiitmisest.
Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (472 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on ebaseaduslikult kinni peetud relvastatud röövi või piraatluse tõttu.
Meretöö seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud. Sellises olukorras tuleb reederil jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Töötasu maksmise kohustust kohaldatakse nendele reederitele, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse kohaselt olema meretöötunnistus.
Eelnõuga reguleeritakse ka meretöölepingu kehtivust laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral. Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on hetkel üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes juhtumeid, mida saaks käsitada piraatlusena või relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on 2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi.
Istung lõppes kell 21.42.
