Välisminister Eva-Maria Liimets: Eesti osaleb aktiivselt EL-i poliitikate kujundamises
Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu.
Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul on väikeriigi eduka toimimise jaoks oluline tulemuslik ja järjekindel välispoliitika. „Eesti on viimased 30 aastat olnud rahvusvahelises suhtlemises edukas, sest meie välispoliitilised huvid ja eesmärgid on olnud selged ja nende saavutamise nimel on koos tegutsetud,“ rääkis ta. Minister lisas, et välispoliitikas saame olla edukad ainult siis, kui suudame kavandada ja viia ellu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Ta rõhutas, et Eesti diplomaatia töötab iga päev selle nimel, et Eesti julgeolek oleks hoitud ja kindel ning eesti rahvas, keel ja kultuur kestaks läbi aegade.
Liimets toonitas, et Eesti huvides on tugev Atlandi-ülene julgeolekukord: „Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga. Selle nurgakivi on meie liikmesus NATO-s.“ Tema sõnul on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega nii Ameerika Ühendriikide aktiivne osalus regiooni julgeoleku tagamises kui ka Euroopa enda tugevnemine. „NATO-le ja tihedale Atlandi-ülesele koostööle USA-ga pole Euroopa julgeoleku tagamisel alternatiivi,“ rääkis minister.
Välisminister kinnitas, et Eesti osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt Euroopa Liidu poliitikate kujundamises. „Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel räägib Eesti aktiivselt kaasa, sest meie huvides on ühel häälel rääkiv, põhimõttekindel, ennast kehtestav liit,“ ütles ta. Liimets märkis, et oluline on arendada Euroopa Liidu kaitsevõimet ning keskenduda veelgi enam vaba rahvusvahelise kaubandussüsteemi tugevdamisele, sealhulgas vabakaubanduslepingute sõlmimisele.
„Eesti väiksus ei tähenda, et peaksime maailmapoliitikat kõrvalt vaatama. Vastupidi, Eesti peab kehtivat maailmakorda aktiivselt kaitsma. Meie huvide edendamine sõltub tihedast koostööst ja headest suhetest liitlastega, nii rahvusvahelistes organisatsioonides, regionaalses koostöös kui ka kahepoolsetes suhetes,“ rääkis minister. Ta tõi esile Eesti tegevust regiooni ja ka kaugemate kriisikollete julgeolekuküsimuste tõstatamisel ÜRO Julgeolekunõukogus ning tähtsustas Eesti eesmärki taotleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE eesistuja kohta, samuti Eesti taotlust saada Arktika Nõukogu aktiivseks vaatlejaks.
Liimetsa sõnul pühendub valitsus välispoliitikas Eesti majandusliku arengu toetamisele aktiivse äridiplomaatiaga, mille eesmärk on ekspordi, investeeringute ja turismi edendamine. „Majandusarengu üheks eelduseks on välisinvesteeringute ligitõmbamine. Peame oluliseks sõlmida kahepoolseid investeeringute kaitse lepinguid ja aidata kaasa Eesti ettevõtete tegevusele välismaal,“ ütles minister. Ta märkis, et plaanis on kujundada investeeringute kaitse tegevuskava ning oluliselt on suurendatud äridiplomaatia haaret. „Oluline eeldus meie äridiplomaatiliseks eduks on Eesti särav kuvand – et meid mitte ainult ei teataks, vaid tuntaks edumeelse, innovaatilise ja tegusa ühiskonnana,“ rääkis välisminister.
Lõpetuseks kõneles minister üleilmse eestluse programmist, mille üks eesmärkidest on välismaal elavate eestlaste kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu. „Eesti jaoks on iga meie inimene tähtis,“ märkis Liimets. „Võõrsil elavate eestlaste läbimõeldud ja tõhus kaasamine aitab kaasa meie riigi tulevikueesmärkide saavutamisele ja rahvusvahelisele edukusele.“
Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul seisab Eesti välispoliitika jätkuvalt ja järjekindlalt kolmel põhisambal: kodanike julgeoleku tagamine, majandusliku heaolu kindlustamine ja globaalse eestlaskonnaga tiheda sideme hoidmine. Ta märkis, et riigikogu väliskomisjon on läbi aastate mänginud üht keskset rolli Eesti välispoliitika kujundaja ja mõjutajana. „Mida tugevam on meie demokraatliku ja parlamentaarse vabariigi välispoliitiline ühisosa, seda paremini on ka Eesti huvid ja julgeolek maailmas tagatud,“ ütles Mihkelson. „Eesti välispoliitika nurgakiviks on järjepidevus ja selle eest seisab ka väliskomisjoni praegune koosseis.“
Hea näitena väliskomisjoni ja välisministeeriumi sisulisest koostööst tõi Mihkelson möödunud aastal heaks kiidetud ja laia ühisosa leidnud välispoliitika arengukava. Ta rõhutas regiooni- ja teemapõhiste strateegiate, sealhulgas Aafrika ja Aasia riikide strateegiatega loodavaid võimalusi diplomaatilise ressursi tõhusamalt kavandamiseks ja poliitiliselt tundlike rahvusvaheliste teemade käsitlemiseks.
Väliskomisjoni esimees märkis, et strateegilise planeerimise tugevdamine, välispoliitiliste vahendite parem planeerimine ja taktikaliste sammude läbimõeldus võimaldavad Eestil edendada rohkem proaktiivset välispoliitikat. „On selge, et me ei saa igal rahvusvahelisel teemal juhtida või kaasuda ega peagi seda tegema,“ märkis ta ning toonitas, et teha tuleb kaalutletud valikuid. „Iga otsuse juures on tähtis küsida, kas ja kuidas see töötab meie endi välispoliitiliste eesmärkide saavutamise nimel.“
Prioriteetide seadmisel tuleb Mihkelsoni sõnul lähtuda välispoliitika laiemast toetuspinnast – Euroopa Liidust, NATO-st ja strateegilistest suhetest Ameerika Ühendriikidega. Proaktiivsuse tõstmisele aitab tema hinnangul kaasa ka diplomaatia tööriistakasti regulaarne audit rahvusvahelistest organisatsioonidest ja kahepoolsetest esindustest üle maailma, samuti idapartnerluskeskusest ja arengukoostöö projektidest.
Mihkelsoni sõnul mängib välispoliitika puhul keskset rolli tugev ja motiveeritud välisteenistus ning kogenud diplomaadid. Ta rõhutas, et motiveeritud inimeste kui targa diplomaatia peamise alustala juurde käib professionaalne karjääriplaneerimine, mis aitaks tugevdada välispoliitika kõige olulisemaid võimekusi ja looks diplomaatidele pingevabama arengukeskkonna.
Väliskomisjoni esimees märkis, et viimasel aastal on diplomaatiat kõigil tasanditel tugevasti pärssinud koroonapandeemia. „Väikeriigile on selline suletus kindlasti halb. Juba tavaoludes on meil oma häält keeruline kuuldavaks teha ja suurriikide tähelepanu võita,“ rääkis Mihkelson. „Samas pole rahvusvaheline dünaamika seiskunud. Eesti seisukohti tuleb pidevalt levitada ja meie huvisid kaitsta.“ Vaatamata otsesuhtlemise vähesusele on komisjoni esimehe sõnul veebikohtumised loonud kiiruse ja paindlikkuse, mida varem ei osatud hinnata.
Mihkelson rõhutas, et Eesti üheks välispoliitiliseks prioriteediks on Valgevene, Ukraina ja teiste idapartnerlusriikide toetamine nii diplomaatiliste sammude kui ka arengukoostöö programmide kaudu. „See töö peab jätkuma veelgi aktiivsemalt, sest nende riikide edust demokraatlike ühiskondade loomisel ja tugevdamisel sõltub vahetult kogu regionaalne julgeolek,“ ütles ta. Samuti tõstis Mihkelson esile eile vastu võetud riigikogu avaldust „Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuühiskonna kaitseks Venemaal“.
Väliskomisjoni esimehe sõnul on äärmiselt oluline, et lääneriigid teeksid kiiresti ühise Venemaa poliitika auditi ja töötaksid välja strateegia, mis võimaldaks meil oma põhimõtetest taganemata jahutada kasvanud pingeid. Seejuures toonitas Mihkelson atlandiüleste suhete tugevdamise olulisust, et vältida liitlaste omavahelisi lahkhelisid mõjusa poliitika kujundamisel. „Me ei tohi unustada, et mida halvemad on Vene ja Lääne suhted, seda keerulisem on ka meie julgeolekukeskkond,“ märkis ta.
Lõpetuseks peatus Mihkelson Eesti taotlusel saamaks Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. Ta märkis, et väliskomisjon on teemale pühendanud palju tähelepanu, tellides muu hulgas teadlastelt analüüsi Arktika Nõukogu tähendusest ja vaatlejaliikme võimalustest meie välispoliitika edendamisel suhetes Põhjala naabritega, aga samuti Venemaa, USA ja Kanadaga. Esimehe sõnul kavatseb väliskomisjon pöörata lähiajal põhjalikumat tähelepanu ka äridiplomaatia strateegia elluviimise hetkeseisule ning globaalse eestluse programmi arendamisele ja erisaadiku tegevusele.
