Avaleht Keskkond Karbikasvatused aitavad Läänemerd puhastada
Karbikasvatused aitavad Läänemerd puhastada

Karbikasvatused aitavad Läänemerd puhastada

Eile tutvustati maaeluministeeriumis INTERREG-i Läänemere piirkonna projekti, mille tulemused näitasid, et merekarpide kasvatamisega on võimalik Läänemere keskkonnaseisundit parandada.

„Merevetikate ja -karpide kasvatamist kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivat vesiviljelust peetakse oluliseks sisendiks keskkonnahoidlikku majandusse. Selle tegevuse perspektiivikus on välja toodud mitmetes Euroopa Liidu keskkonnakaitse seadusaktides. Me pöörame säästvale merevesiviljelusele suuremat tähelepanu ka põllumajanduse ja kalanduse arengukavas,“ ütles ministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

„Samuti soovin rõhutada, et kuivõrd peame merevesiviljelust suurte tulevikuvõimalustega valdkonnaks, oleme Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudilt tellinud kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamise,“ lisas Tiidemann.

„Karbikasvatus on Läänemere piirkonnas väga uus tegevusharu, kuid on ette näidata edulugusid, nagu Kieli farm Saksamaal ja Sankt Anna karbikasvandus Stockholmi lähistel,“ kommenteeris mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta.

„Vesiviljelus on praegusel ajal üks suuremaid Euroopa Liidu sinimajanduse kasvu võimalusi, millega üritatakse paralleelselt saavutada nii majanduslikke kui ka keskkonnaeesmärke. Sellest tulenevalt on Eestis vaja suurendada investorite usaldustunnet merevetikate ja karbikasvanduse valdkonnas. Samuti tuleb merevesiviljeluse rakendamiseks leida koostoimelisi lahendusi, nagu merekarpide kasvatamine kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude maandamiseks,“ selgitas Kotta.

Projekti tulemused näitasid, et karpide saagikus Läänemere farmides ei erine oluliselt ookeanivee farmide saagikusest ja tootmiskulud ei ületa tulusid. Kohalikud merekarbid on puhtad ega sisalda inimestele ohtlikke mürkaineid. Kuna karbid kasvavad ookeanis suuremaks kui Läänemeres, on aga tarbekas Eesti merekarpe kasutada peamiselt kala-, looma- või linnusöödana. Töödelduna on võimalus karpe kasutada ka inimtoiduks.